Eestis on mõiste “isiklik areng” aktiivsemalt kasutusele võetud alles viimastel aastatel. Kuigi võib arvata, et isiklikule arengule on Eestis hakatud rohkem tähelepanu pöörama tänu hulgale kirjastatud eneseabiraamatutele, ei saa nende kahe mõiste – isikliku arengu ja eneseabi vahele tõmmata võrdusmärki.
Ilma piiritletud eesmärkideta ja konkreetse tegevuskavata jääb mõiste “isiklik areng” sageli liialt lailivalguvaks. Me ju areneme pidevalt: me õpime ja omandame uusi asju, me saame igapäevaselt uusi kogemusi, meil tekivad uued sõbrad ja me saavutame kõrgemaid sihte tööl. Kas see on ka isiklik areng? Jah, kahtlemata. Kindlasti on see osa meie isiklikust arengust, aga üldjuhul on nendes tegevustes puudu väga oluline komponent, mis annab kõikidele nendele püüdlustele uue dimensiooni – see on teadlikkus. Isiklik areng on TEADLIK enese arendamine ja püüdlemine kõrgemale oma harjumuspärastest käitumismustritest.
Teadlikkus on isikliku arengu tugisammas. Näiteks me otsustame ühel hetkel, et mingi aspekt meie elus ei rahulda meid, me teadvustame, et meie elu vajab muutust. Aga põhjalike muutuste läbiviimine meie elus ei ole lihtne. Nimelt on aju-uuringud tõestanud, et umbes 96–98% meie tegevustest (meie ajumassist moodustab 17% teadlik osa), kuid vaid 2–4% kogu meie tajust ja käitumisest toimub teadlikult, ülejäänud on alateadlik. Alateadlike protsesside muutmine ei ole kerge ülesanne. Kõiki alateadlikke protsesse saame me muuta ainult selleks oma teadlikkust kasutades. Kui me püüame seda muutust läbi viia tahtejõu abil, õnnestub see üldjuhul lühiajaliselt. Suure tõenäosusega liigume me teise nädala lõpuks tagasi mugavustsooni, kus meie ratsionaliseeriv aju leiab kümme head põhjust, miks muutust vaja ei ole.
Kui nimetada viis kõige olulisemat valdkonda isiklikus arengus, võiksid need olla:
1. Negatiivsetest harjumustest ja omadustest vabanemine
Meil kõigil on harjumused ja omadused, mis meid ei rõõmusta, olgu nendeks siis hommikuti liiga kaua magamine, liigne söömine, sagedane morn olek või uhkus. Paljudest meile mitte meelepärastest harjumustest ja omadustest oleme ise teadlikud, kuid paljud on alateadlikud, millele me oleme võib-olla saanud vaid viiteid oma sõpradelt või pereliikmetelt. Aga meil on võimalus teha heategu iseendale ja muuta oma harjumusi teadlikult. Meil on võimalus teha heategu oma sõpradele või pereliikmetele ja lahti lasta mõnest omadusest, mis neile ei meeldi.
2. Mõtlemise ja emotsioonide kontrollimine
Keskmiselt on igal inimesel 50 000 – 60 000 mõtet päevas. Enam kui 90% nendest on automaatsed. Kas me suudame kõiki neid jälgida? Ei suuda. Aga endaga tööd tehes suudame me hakata emotsioonide kaudu eristama, missugused mõtted on meil domineerivad – kas me tunneme ennast valdava osa ajast rõõmsana, järelikult mõtleme me häid mõtteid, või oleme me pidevalt kurvad, mis viitab negatiivsetele stsenaariumitele ning hirmudele meie peas. Mõtlemise ja emotsioonide jälgimine on meie isiklikus arengus võtmetähtsusega.
3. Sisemistest piirangutest ja piiravatest uskumustest vabanemine
Me haagime endale külge uskumusi, harjumusi ja emotsioone lapsepõlvest alates. Seega oleme 40. eluaastaks enda aju pommitanud informatsiooniga 14 600 päeva ja mõelnud umbes 730 000 000 mõtet. See on enam kui piisav, et kujundada endale domineeriv arvamus elust. Kui vähemalt pooled nendest sadadest miljonitest olid mõtted, mis alandavad meie enesehinnangut või piiravad meie kasvu, võime ette kujutada, kui läbi imbunud me oleme ideest, et me ei ole suutelised saavutama oma eesmärke. Kui nii, siis on õige aeg langetada teadlik otsus ja muuta oma mõtlemist ning vabaneda piiravatest uskumustest.
4. Oma ihade vähendamine
Eesmärkide ja oma unistuste täideviimine ei ole sama mis klammerdumine väliste objektide külge. Eesmärkide saavutamine on teadlik protsess, mille käigus me teeme teatud tegevusi. Klammerdumine välise objekti külge on uskumus, et me ei suuda ilma selle objektita õnnelik olla, mistõttu oleme kurvad ja heitlikud. Isikliku arengu käigus saame me sellistest ihadest vabaneda ja keskenduda teadlikule tegutsemisele. Kui me teeme õigeid asju õiges järjekorras õige aja vältel, saavutame oma eesmärgid niikuinii. Keskendumine selle objekti puudumisele kulutab aga meie energiat lihtsalt vales suunas. Muuda seda kohe. Teadlikult.
5. Tänulikkuse suurendamine
Kui sa ostsid selle ajakirja, siis järelikult enne seda ostsid juba leiva lauale, piima ja kommi lapsele. Vastavalt Maslow’ püramiidile ei oleks sa ostnud ajakirja enne toiduaineid. Järelikult on sul kõik okei. Kas sa oled kunagi öelnud selle eest aitäh? Kellele? Iseendale. Oma perele, oma lastele ja oma sõpradele. Tänulikkus on üks võimsamaid tehnikaid oma energia suurendamiseks ja emotsionaalse fooni parandamiseks. Kui sa peaksid tegema kiiresti nimekirja asjadest oma elus, mille üle sa saad rõõmu tunda, on see kahtlemata pikem nimekirjast, mida sa sooviksid oma elus muuta. Tee see heade asjade nimekiri siis ära ja vaata, kas sul on midagi, mille üle elus rõõmu ja tänulikkust tunda.
Millal on viimane aeg alustada?
Lugedes eespool kirjeldatut, kas sa tundsid, et mingi valdkond puudutas ka sind? Jah?
Kas sa arvad, et eesmärkide teadlikuks saavutamiseks on vanuselised piirangud? Ei!
Isiklik areng toimub meie peas ja see saab alguse ideest muuta midagi oma elus. Kõik asjad meie maailmas saavad alguse ideest. Kui sa vaatad enda ümber olevaid esemeid, olgu selleks siis aken, auto või maja, siis kõikide nende objektide sünd on toimunud kellegi peas. Arhitektil, inseneril või leiutajal oli idee, mille ta realiseeris füüsilises maailmas. Sama saad teha ka sina. Kui sul on midagi oma elus, mida sa sooviksid muuta, pead selleks langetama TEADLIKU otsuse. Sul ei ole selleks mitte mingisuguseid piiranguid – ka kõik piirangud algavad meie peast.
Kas sa teadsid, et üheks olulisemaks avastuseks aju-uuringutes on, et neurogenees ehk uute neuronühenduste loomine meie ajus, mis on aluseks kõikidele meie tegevustele, harjumustele, mälestustele ja emotsioonidele, ei lõpe pärast teismeliseiga, nagu arvati veel 15 aastat tagasi. Viimased aju-uuringud näitavad, et neurogenees toimub elu lõpuni. See tähendab, et inimene on suuteline omandama uusi teadmisi, kogemusi ja oskusi kogu oma eluea vältel. Meil on see jõud, millega me saame muutust läbi viia – see jõud on teadlikkus ja distsipliin. Algus on raske, kuna vanade neuronühenduste vabastamine ja uute loomine võtab aega. Aga kui sa oled kõige raskema osa ära teinud, oled juba rajal, ning rajal olles on sul juba selge, kuidas sa seda tegid. Sa saad ette võtta uued eesmärgid, et ka need saavutada.
Tähtis ei ole meie vanus, kultuuriline taust või rahahulk meie arvelduskontol. Tähtis on see, mida me tegelikult oma elult tahame. Juba sel hetkel, kui me langetame teadliku otsuse midagi saavutada, oleme me loonud uue neuronühenduse. Nüüd tuleb teha konkreetseid ja distsiplineeritud tegevusi, et seda ühendust säilitada ja tugevdada.
Algul on tegutsemine teadlik, me kasutame selleks oma aju vähest 2–4%, aga mida aeg edasi, seda automaatsemaks see muutub. Aju-uuringud näitavad, et uue harjumuse juurutamine võtab keskmiselt aega 30 päeva, mis tähendab, et iga uue harjumuse muutmine alateadlikuks võtab vähemalt ühe kuu. Seega sõltumata sellest, mida sa oma elus tahad muuta, on kõige raskem aeg esimesed 30 päeva. Kui suudad selle aja distsipliinile vastu pidada, oled omandanud uue harjumuse, ja kui see harjumus toidab sinu eesmärki, oled sa juba võitnud. Sa oled võitnud elu, mida sa arvasid olevat automaatne ja juhuslik. Ja sa oled võitnud iseennast, keda sa arvasid olevat leppinud oma saatusega. Ei, ära lase sel juhtuda! Saa teadlikuks kohe, mida sa oma elult tahad. Tee plaan, kuidas seda saavutada, ning pane oma alateadvus enda kasuks tööle. Sul on üks võimalus oma elu muuta, kui sa seda soovid. Selleks võimaluseks oled sina ise. Oma täies hiilguses.
