Marika Leemets (26) räägib, et on jälginud oma keha igakuist muutumist pikka aega. Tsükli alguses on kõik hästi, kui aga päevad liginevad, algab kannatuste rada. “Tekib vedelikupeetus, kaal tõuseb, söömisega on probleeme. Mul ei kesta selline olukord ainult paar päeva, vaid nädala.” Näiteks ostab Marika suure tahvli shokolaadi ja sööb selle korraga ära, tundes, et loodus on andnud põhjuse maiustada.
Naistearsti ja Eesti Pereplaneerimise Liidu juhataja Mairi Kaha kinnitusel on Marikal kerge premenstruaalne sündroom ehk PMS. See on närvisüsteemi ja hormonaalse tasakaalu muutus, mis esineb 40 protsendil viljakas eas naistest kergemal või raskemal kujul.
PMS on vaid üks osa neljanädalase kuutsükli hormoonipillerkaarist. Tegelikult mõjutavad hormoonid pidevalt kõiki naisi ja ka mehi. Menstruaaltsükkel on kahe naissuguhormooni, östrogeeni ja progesterooni ehk kollaskehahormooni kontrolli all. “Nende hormoonide eritumist mõjutab ajus asetsev hüpofüüs. Alates puberteedist hakkavad munasarjad hüpofüüsis toodetud hormoonide mõjul tootma suguhormoone ja algab menstruatsioon,” räägib Mairi Kaha.
Tsükli algus: kehaga ja enesega rahul
Menstruaaltsükkel algab ligi 13 päeva kestva folikulaarse faasiga, mil tõuseb östrogeeni tase. Sel ajal teravneb naistel haistmine ning maitse- ja kompamismeel.
Marika kutsub seda “heaks ajaks”, sest pole liigset söögiisu, tuju on rõõmus ning jagub jõudu käia trennis. “Võib-olla tuleb see sellest, et kui tunnen ennast oma kehas hästi, tunnen end ka üldiselt hästi,” arutleb Marika. “Katsungi siis süüa vähem ja käia rohkem trennis, et PMS võimalikult valutult üle elada.”
Hetkel, mil östrogeen saavutab oma kõrgtaseme, saabub teine etapp: ovulatsioon ehk munaraku vabanemine munasarjast. Sel ajal siirdub munarakk munajuhasse ootama, et teda viljastataks. See on aeg, mil arvatakse tõusvat naise suguiha ning keha on valmis rasestuma.
Psühhiaater-seksuoloog Imre Rammul räägib, kuidas teadlased on püüdnud naise seksuaalsust ja meestetüübi valikut uurida menstruaaltsükli erinevatel etappidel: “Näiteks üks uurimus tõestas, et ovulatsiooni ajal valib naine isasemaid mehi, aga kui naine ei parajasti ei ovuleeri, otsib ta luulelisemaid ja udulisemaid härrasid.” Rammul arvabki, et põhjuseks on sugutamisaegne vajadus leida terve ja tugev isane.
Marika pole meestevalikul taolist eristamist kogenud. Küll aga kinnitab ta, et tsükli alguses ei taha ta kummalisel kombel tõesti eriti seksida.
Imre Rammuli sõnul mängib siin suurt rolli ka meessuguhormooni testosterooni tase, mida samuti valmistatakse munasarjas. See muudab naise agressiivsemaks, jõulisemaks ning seksihimulisemaks. Erinevalt naissuguhormoonidest ei muutu testosterooni tase tsükli jooksul, vaid ööpäeva vältel. Meessuguhormoonide suur sisaldus organismis tekitab naistel ka akneprobleeme.
Soov seksida
Tsükli kolmas etapp on 14päevane luteaalne faas. Sel ajal tõuseb kollaskeha hormooni, progesterooni tase. Imre Rammul räägib, et progesterooni tase tõuseb organismis ka raseduse ajal. See hormoon on võrreldes östrogeenidega seksivaenulikum ja liibidot alandav.
“Samas on just sel ajal naistel lihtsam orgasmi saada, sest lihaste kokkutõmbevõime on tugevam.”
Sarnasust rasedusega rõhutab ka naistearst Mairi Kaha. Ta toob näiteks söögiisu suurenemise nii tsükli kolmandal nädalal kui ka raseduse ajal.
Kolmanda etapi lõpus, kui pole toimunud viljastumist, hakkab kollaskeha taandarenema. Kätte jõuab neljas etapp ehk menstruatsioon. Imre Rammul tõdeb, et üllataval kombel tõuseb paljudel naistel just menstruatsiooni ajal seksuaalsus: “Bioloogilist põhjendust ei olegi osatud leida. Ovulatsioon on ju läbi ja võiks mõelda, et nüüd menstrueeri, mis sa seksid!”
Marika kinnitab, et temagi tahab enim seksida just enne päevi: “Kohe tulebki tunne, et nüüd peab kiirustama ja hetke ära kasutama. Ega ma end ka päevadest eriti häirida lase ega arva, et peaksin elama sellel ajal tsölibaadis.”
Õigupoolest pole kolmas, luteaalne faas tuntud kui mõnusa seksihimu aeg. Pigem on see faas kuulus kurjakuulutava sõnaühendi PMS poolest. Tavaliselt algab PMS nädal enne mensest ja kaob päevade algusega iseenesest. Sümptomite skaala on lai: rindade pingest kuni psüühikavaevusteni. Polegi täpselt teada põhjust, mis PMS-i üheselt selgitaks, kinnitavad nii Mairi Kaha kui Imre Rammul. See olevat sama müstiline kui küsimus, miks ühel inimesel tekib pohmell ja teisel mitte. Kaasa mängivad organismi elektrolüütilised muutused, emotsionaalsust lisavad organismis leiduvad ained serotoniin ja dopamiin.
Näiteks üks naine tunneb “nendel päevadel” alati vajadust nutta, isegi kui põhjust ei ole. Kodus on aga väikesed lapsed ja kuidas neile seletada, miks ema nutab. Lõpuks leidis naine lihtsa lahenduse. Igakuise nututuju saabudes võtab ta kätte armastusromaani, mida süvenenult lugema asub. Lastele teatab aga, et nüüd ei tohi segada, ema tahab lugeda. Ja et see on üks väga kurb armastuslugu. Tõsi, lapsed teavad juba ammu: kui see raamat riiulist alla võetakse, siis on käes need päevad, mil ema soovib nutta...
Niisuguseid lugusid naiste kummalistest vajadustest kuuleb rahvasuus ikka ja jälle.
Pettunud emakas
Oma PMS-i mõtestab see “nutunaine” kui emaka pettumust: pärast agarat kolmenädalast ettevalmistust elab emakoda välja oma pahameelt, sest kauaoodatud rasedust ei saabunud jälle! Olenevalt konkreetse emaka loomusest väljendub pettumus kas seletamatu raevuhoo või kurbuse ja ängina.
Ka Marika tunnistab, et enne menstruatsiooni muutub ta närvilisemaks: “Mind hakkavad häirima asjad, millest muidu välja ei teeks. Tunne, et nüüd kukkus mu kannatuste karikasse viimane piisk, saabub enamasti just sel ajal.” Ta räägib loo kodus olevast kraanikausist, mis alati plõksub, kui valada sinna kuuma või külma vett. “Olin päevade-eelsel ajal närviline. Koju saabunud, valasin kraanikaussi kuuma vett ja kauss loomulikult plõksatas eriti koleda häälega. See ajas mu jube närvi!” Natukese aja pärast tuli koju Marika sõber, kes imestas naise paha tuju üle. Marika ei osanudki muud öelda, kui et kraanikauss plõksub.
Nüüd ongi neil omavaheline nali: “Marika, kas sul on hea tuju või kraanikauss jälle plõksub?” Samamoodi on ajanud noort naist “neil päevil” närvi puuduv internetiühendus või postiljon, kes pole veel värsket ajakirja koju toonud. “Põhjused on nii tühised, et ajavad pärast naerma,” tunnistab ta. “Kui on stressiaeg või probleeme suhetes, siis on mul PMS tugevam, tuju labiilsem ning elan kõike rohkem läbi.” Ka migreen, mis Marikat mõnikord kimbutab, on päevade eel eriti äge.
Kui PMS ei anna asu
Kus on see piir, millal peaks otsima abi? “Kõik oleneb sellest, kui palju PMS mõjutab võimet tulla toime igapäevaste tegemistega,” räägib Mairi Kaha. “Kui igapäevaelu on tunduvalt häiritud, tuleb midagi ette võtta.”
Tohter on täheldanud, et noored naised kurdavad peamiselt päevade-eelse ja -aegse kõhuvalu üle, aga PMS-iga seotud depressiivsete häiretega tulevad arsti juurde pigem keskealised naised. Samas kummutab ta müüdi, et menseseaegsed kõhuvalud kaovad iseenesest koos sünnituse või esimese vahekorraga. “Põhjuseks on eaga kaasaskäivad hormonaalse tasakaalu pidevad muutused.”
Juhul kui PMS häirib elamist, tuleks otsida abi ravimitest. Naistearsti sõnul leidub nii loodusrohtusid kui ka hormonaalseid ravimeid raskemate juhtude puhul. Väga oluline on teadlikult planeerida päevaseid kohustusi ning võimalikult hästi puhata, suurendada kehalist aktiivusust ning teha veeprotseduure.
Mairi Kaha meelest on PMS viimastel aegadel meedias üle tähtsustatud ning muutunud moehaiguseks. “Loomulikult on kõige lihtsam voodisse jääda ja mõelda, et on õudne ja halb. Õigupoolest on see enamikul juhtudel täiesti üleelatav, oleneb, kuidas ennast häälestada.”
Marikale saabus mõningane leevendus antibeebipillide kasutamisega: “Varem käis mul tsükkel, nagu loodus juhatas, lisaks pidevad hirmsad kõhuvalud ja tujud.”
Mairi Kaha kinnitab, et antibeebipillid aitavad tõepoolest PMS-i vaevustest jagu saada. “Pillides on tegelikult samad hormoonid, mida kehagi eraldab, aga sünteetilisel kujul. Põhiline toime on see, et neid pidevalt ühepalju manustades kaob tsüklilisus ja seetõttu ei vabane munarakk munasarjast ega saa ka rasestuda. Tsüklilisuse kadudes kaovad ka vaevused,” räägib arst.
Pillidel pole aga kaugele ulatuvat toimet: kui neid enam mitte tarvitada, taastub tsüklilisus selliste mõjudega, nagu oli varem. Mairi Kaha juurde tulevadki tihtilugu naised, kes lõpetasid pillide kasutamise ja imestavad, miks PMS ei lase enam elada.
Saan endaga sõbraks
Antibeebipillid pole Marikal aga kõiki PMS-i vaevusi kaotanud: “Meeleolu kõigub mul just kaalu pärast. Kui mul on PMS, siis ma kaalu peale ei astugi!” Liialdamine kipub lihtsamalt tulema ikka siis, kui inimene pole endaga rahul. “Mõtlen, et olen niigi paks, ning võtan jälle shokolaadi.”
Naistearst soovitab Marikal proovida teistsuguse, sobivama hormoonisisaldusega pille, mis PMS-i vaevused täielikult ära kaotaksid.
Siiani on Marika püüdnud tsüklit ja enesetunde muutumist jälgida ning seegi on teda aidanud.
“Teadvustades, et mul on PMS, ei võta ma seda liiga tõsiselt. Tean, et see läheb kohe üle ja varsti saabub taas hea aeg ning kaalgi langeb,” räägib ta.
Marika jutustab loo meestuttavast, kes talle kord lausus: “Vaesed naised! Neil kas kohe hakkavad päevad, on need praegu peal või äsja lõppesid.” Marika arvab seepeale, et kuutsüklis ja päevades on vaja näha ka head. “Kõik me tahame ju lapsi saada. See on üks suur ja oluline asi, mis naisi ühendab ja meestest eristab. Tunnen ennast tervikliku naisena tänu oma tsüklile.”























