Elasid kord konnad Võrumaal pisikeses Urvaste külas luuletaja Contra kodutalu tiigis. Või mis elasid - elavad tänapäevani ja nende krooksumist kuuleb ka tiigi ääres salvestatud CD-plaadilt "Contra on õhk", kus kõlab murdosake tema loodud 3000 loraluuletusest.
Urvaste küla mees üürgab neid laulda kõvasti ja valesti, aga nii nakatava rõõmsameelsusega, et esinemiskutseid kooli-kõrtsi-kirjandusõhtule sajab nagu taevamannat. Nii et vabakutseline Contra saabki oma põhisissetuleku luulest ja seda ei saa vist öelda ühegi teise eesti poeedi kohta, olgu nende looming kas või seitse korda sisukam ja 77 korda sügavmõttelisem.
"Mulgi neiu" kirjutas Contra kaks kuud pärast seda, kui tal Viljandimaalt pärit Airi Hallikuga (26) "asi susisema" hakkas.
kodust lahkusin ma vargsi
hiilisin öö varjus Karksi
sealt ma leidsin ühe mulgi
kuigi mulke oli hulgi
/---/ ütlesin et oleks funny
kui sa tuled mulle Manni
igal hommikul siis rapsad
sahvrist mõned mulgi kapsad
/---/ rind kord kadedusest paisus
nähes pruuti sõbra kaisus
aga nüüd on mulgi neiu
imekaunis Mulgi Neiu
Contra: Tegelikult on Airi küll pärit Tarvastust, mitte Karksist.
Alguses ma olin veendunud, et ta on hoopis mu sõbra Veiko (luuletaja Veiko Märka) pruut, aga tegelikult ei olnudki. Nad lihtsalt käisid igasugu üritustel koos.
1999. aasta talvel läksin Urvaste postiljoni ametist minema ja siis oli mul rohkem vabadust ringi sõita. Mõni kuu pärast seda, kui ma enam kinnismaine polnud, me leidsimegi Airiga teineteist. Enne olin teda näinud vist viis korda, peamiselt Tartus. Airi käis ka mu sünnipäeval, mis on juba aastaid olnud nagu Urvaste kirjandusüritus. Seal on luuletusi lugenud Tartu NAK (noorte autorite koondis, kuhu Contra kuulub- E.K.)) ja veel mõned luuletajad.
Järgmisel hommikul pärast pidu pidin sõitma telesaatesse külaliseks. Osa rahvast jäi veel minu poole magama ja lõunast bussi ootama. Jätsin hüvasti ja siis, siis ma andsin, noh, nagu rohkem naljaviluks Airile väikse hüvastijätumusi. Ma arvan, et sellest saigi kõik alguse.
Airi: Võis saada küll.
Kummale põsele siis?
Contra: Ma arvan, et suu peale ikka.
Airi: Ma ei tea, ma olin nii unesegane.
Contra: Natuke üle kuu aja hiljem tuli Tartus etnofutuüritus ja seal me tundsime endid juba lähedaste inimestena.
Airi: Mõtle, mihuke sa siis välja nägid, kui me käima hakkasime. Peas mingi õhuke triibuline kilekott.
Contra: Valge-sinise triibuline. Meil oli NAKis päris mitmeid, kes niimoodi ringi kõndisid. Järgmine mütsi suurmood tekkis, kui me enne Türi kunstipäevi käisime kaltsukast esinemisvormi vaatamas ja siis jäid silma igasugused toredad lapsepüksid. Need olid enamasti sinised ja kui meil need peas olid, siis kutsusime endid Siniste Jäneste Klubiks.
Herbert kandis ka vahepeal minu mütsi, jalas muidugi mõista. Nüüd on see müts või püksid talle juba väikeseks jäänud.
Mõne aasta eest nägin esinemas palju kõhukamat ja habetunud Contrat. Kas on nii, et pärast Airiga kohtumist võttis Contra kaalust alla ja jättis maha suitsetamise ja joomise?
Airi: Nii võib öelda küll.
Contra: Võtame punktide kaupa. Kunagi kaalusin kümme kilo rohkem kui praegu. Suitsetamisega on kõik täpne. Joomine on ka drastiliselt vähenenud.
Kas see tähendab, et sa oled korralikuks hakanud?
Contra: Korralikumaks jah. Enne kui polnud pereelu, ei olnudki tihtipeale midagi targemat teha, kui vaikselt tinti panna. Praegu on vahel küll tunne, et äge oleks olla veel päevake kodust ära, aga ei saa, on ikka kohustus koju tulla.
Ühest küljest võtab kooselu ära vabadusi, aga ta annab juurde häid vabandusi. Kui ei viitsi kuskil enam niisama tiksuda, siis väga hea vabandus on et "kuri naine ootab kodus".
Tegelikult mina niimoodi ei ütle nagu mõned abielumehed, teen lihtsalt vaikselt vehkat. Kindlasti on ka palju kurjemaid naisi kui minu oma.
* * *
Bussid liiguvad läbi Urvaste harva. Contral autojuhilube pole, nii et ainult Airi sõidab nende vana punase Fordiga, mille remondile kulus rohkem raha kui auto ise maksis. Lähikonda sõidab Contra päevasel ajal esinema ikka jalgrattaga, õhtusele üritusele toovad-viivad teda korraldajad. Kui on kaugemale minek, hakkab Contra juba hommikul hääletama.
Ajutiselt lahkus Contra kodukülast ainult Airi pärast, nad elasid Tartus-Tallinnas-Viljandis, ikka tuttavate pool ja üürikorterites. Sel aastal talvitusid nad aga taas Urvastes, samas majas, kus Contra lapsena käis vana Juhaniga malet mängimas. Kui kadunud Juhani järeltulijad kevadel linnast maale tulid, liikus noorperekondki: üle mäe, Contra vanemate poole.
* * *
Kas vanemad või keegi teine on teile öelnud, et hakake ometi asjalikeks? Et oleks kindel elukoht ja kindel töökoht ja nii edasi ja tagasi.
Contra: Ei tea, kas tahakski nii väga kindlat töökohta.
Airi: Praegu küll ei taha. Seda me ootame küll, et saaks päris oma kodu.
Contra: Eks meil ikka mingid plaanid on küll. Kas osta või õnnestub ehk ise tasapisi üles ehitada.
Airi: Kodu võiks olla ikka maal, kas või siin Urvastes. Siin on hästi ilus loodus ja toredad inimesed.
Contra: Meil on ju folklooriring. Võib-olla tuleb kunagi kool ka tagasi.
* * *
Urvaste algkool suleti paari aasta eest. Küll aga käib Herbu ehk Herbert Konnula Urvaste laste folklooriringis. Mis näeb välja nii: koolimaja koridoris istuvad lapsed põrandal ja laulavad "rott oli rooma ratastega". Hiljem ringmängus on üks tüdruk nagu vangitornis ja laulab: "Armas vennas, kallis vennas, lunasta mind välja". Ringi sisse lükatud Contra laulab vastu: "Kuidas ma sind lunastan, kui mul ei ole raha."
* * *
Luuletamise eest saab vist ikkagi suhteliselt vähe raha?
Contra: Saab hakkama. See aasta maksab Kulka (Kultuurkapital - E.K.) ka stipendiumi. Aga saime ennegi hakkama.
Airi: Meil ei ole lihtsalt eriti suuri nõudmisi.
* * *
Aasta eest Tartu Ülikoolis ajakirjandusosakonna lõpetanud Airi on praegu lapsega kodune, kirjutamine on kujunenud tema jaoks hobiks. Teist hobi, aiandust, tudeerib ta kaugõppes Räpina aianduskoolis.
* * *
Kas sa kavatsed aianduse-haridusega ka midagi töist peale hakata?
Airi: Tahaks küll, kui me maale tuleme. Praegu kasvatan kooli lõputööks maitsetaimi - pune ja estragon ja basiilik, tüümian, piparmünt, meliss, iisop, kõik ei tule kohe meelde. Tahaks neid maitsetaimi ja ravimtaimi kasvatada enda jaoks ja võib-olla müügiks ka.
Contra: Minu sissetulekuga on nii, et kuni Eestimaal on veel inimesi, kes tahavad mind kuulata ja lugeda, senikaua on okei. Ma tegelikult ei mõtle, et see peaks kunagi läbi saama, mingis vormis ta võib säilida.
Ainuke kirjandusväline unistus on mul mesindus, üsna lapsepõlvest peale. Lapsena kartsin mesilasi nagu tuld ja usun, et kardan nüüdki. Aga enam mitte nii nagu tuld. Kui Airi kasvatab taimi, siis oleks selle kõrval päris mõnus mesilasi pidada.
Ürte saab müüa ikka linnas, Urvastes ei hakkaks ilmselt keegi basiilikut ostma.
Contra: Ega vist. Kui nii võtma hakata, siis on kaks Eestit täitsa olemas. Mina olen ikka pigem teine Eesti.
Aga küsimus on selles, kas see teine Eesti väga halvasti elabki. Esimesel Eestil ei ole sellist avarust ümber. Või, noh, on ikka, kui nad löövad autole hääled sisse ja sõidavad kuskile kaugele.
