Esimene pilt: "And then we got really drunk, old boy!" (Ja siis me jäime purju, vanapoiss!). Inglise pensionäride mörisev naer seguneb jäätist nuiava lapse viuksumisega: "Mutti, Mutti, ich auch!" (Emme, emme, mina ka.).
Portugali kuurordi Albufeira peatänava kirjelduseks sobiks kõige paremini võrdlus: Hansuke ja Greteke oma kolme paksu (kasvatamatu!) lapsega  kohtuvad raugastunud Benny Hilliga. Kus on kohalikud, vapra Kolumbuse rahva pojad ja tütred?
Teine pilt (paar kilomeetrit eemal): "Óla, senjorita!" Kala järele lõhnav mees on nõus punaseks põlenud ninaotsaga tüdrukud oma kipaka sardiinipaadiga merele grotte vaatama viima. Avamerel on portugallane valmis laulugi lahti laskma.
Kokkuvõte eessõna asemel: isegi pärast paari sammu astumist turismirajalt kõrvale saab rändaja mitmeid kordi ehedama ja tugevama kogemuse osaliseks. Turismikeskustes on kundele meeldimise ajendil sageli ära kaotatud just kohalik omapära. Eriti valusalt annab see tunda Vahemere maades, kus tänavatel pakutavad meenedki on kokkuhoiu mõttes valmistatud Hiinas.


Miks?

Majandusharidusega Veigo Kell (32) eelistab reisivalmistoodangu passiivse tarbimise asemel avastada maailma just vabalt ja metsikult. "Omapäi seiklemine pole kindlasti sama lihtne kui rannakuurordis kokteiliklaasi taga tiksuda," nendib ta. "Mulle polegi nii oluline jõuda mingisse kindlasse sihtkohta, kuivõrd nauding teekonnast endast."
Raha ei kulu Veigo sõnul omapäi reisides küll märkimisväärselt vähem kui reisipaketti tarbides. "Küll aga on väga suur vahe, mida sa sama raha eest näed. Seda nii ajaliselt kui ka elamuste hulga mõttes," toonitab ta.
Omapäi reisides saab koostada teeplaani oma parima äranägemise järgi. "Soovi korral võib plaane ja reisisihte iga hetk muuta või reisida hoopis ilma täpsete plaanide ja ootuseta selle suhtes, mis järgmisel hetkel juhtuma hakkab," seletab Veigo.
Kogenud rändaja, suhtekorraldaja Aive Levandi (32) sõnul on omapäi reisimise põhilised eelised selles, et:
* sa ei sõltu kellestki teisest peale enda valitud reisikaaslas(t)e;
* saad valida aega, mida kusagil veedad;
* saad ise otsustada, kui palju millelegi kulutad;
* saad kogu jõuga pühenduda reisimisele ja mitte kella vaatamisele;
* saad minna ka kõige võimatumatesse kohtadesse (gruppe sinna üldjuhul ligi ei lasta või pole see reisikorraldajale turvaline);
* suhtled vaid kohalikega, mis annab tõelähedasema pildi kohalikest oludest;
* kindel adrenaliinikogus on tagatud.
Ja veel - vanus pole omapäi reisima minekuks kunagi liiga suur. Veigo Kella sõnul pole seljakottidega pensionärid noortehostelis madratsil üldse võõrastav vaatepilt. Osa inimesi lihtsalt leiab, et neil on reisil rahaga muudki teha, kui see maha magada, seletab Veigo iroonilise muige saatel.


Ettevalmistus

Kui enamik reisihuvilisi püüab külastada eri maid, siis praegu pressiesindaja ametis olev Siiri Rebane (48) tahab võimalikult sageli käia oma lemmikmaal Ungaris.
Tema sõnul on mõtet üksinda rändama minna siis, kui on kindel siht, mida sealt otsida. "Reisifirma ei tarvitse seda pakkuda, sest kui bussis on 40 inimest, on paratamatu, et kõigi soovidega pole võimalik arvestada," nendib Siiri.
Esimene samm omapäi reisima minejale oleks Veigo sõnul reisijuhi - näiteks Lonely Planeti - ostmine. "Need teosed on üsna korralikult koostatud. Ainult internetist leitud kirjeldustele ja iseloomustustele ei maksa lootma jääda," jagab ta nõu.
Siiri soovitab enne üksinda reisile minekut trükkida internetist ametlikelt lehekülgedelt välja vajalike rongide, busside ja muude võimalike liiklusvahendite sõiduplaanid. "Uuri kodus olles järele piletite ja muu olulise hinnad, et oskaksid kulusid planeerida," räägib Siiri. "Vaata ka muuseumide ja muude paikade lahtiolekuaegu, pane kinni hotellikoht. Kõik selle saad ära teha kodus."
Veigo sõnul muudab hotellikoha ette kinni panemine reisigraafiku äärmiselt paindumatuks. "Lisaks sellele leiab kohapealt üheksal juhul kümnest soodsamad ja/või huvitavamad ööbimisvõimalused," kinnitab ta.
Aive ja tema elukaaslase tööjaotus reisi ettevalmistamisel on olnud niisugune: Andrus tegeleb materjali (raamatute) läbitöötamise ja muu teabe hekseldamisega. "Selle põhjal paneme üheskoos kokku reisisuuna, täpsema teeplaani ja reisi kestvuse," selgitab Aive. "Mina tegelen põhjalikumalt korraldusliku poolega: hotellitubade kinnipanemine, viisad, lisainfo hankimine sihtkoha kohta, pagasi kokkuotsimine, vaktsineerimised."


Kuidas?

Siiri Rebane üritab reisikorraldaja abiga jõuda enamasti vaid sõidu sihtkohta, et siis ise hiljem tagasi tulla. "Eesti (bussi)reisifirmade poolt pakutava suurim miinus on ajanappus: neli päeva kulub juba edasi-tagasi sõiduks ja samapalju ollakse kohapeal," kurdab Siiri. "Mis selle aja sees ikka näha jõuab?" Nende firmade esindajad on talle seletanud, et pikem reis läheb nii kalliks, et selle raha eest eelistab inimene minna juba kusagile kaugemale ja lennukiga.
Ka Veigo soovitab kasutada reisifirmat siis, kui nemad pakuvad sihtkohta kõige soodsamat otsetransporti. Reisikorraldajaga lendamine ei tähenda, et kohapeal peaks tegema iga sammu koos grupiga.
Teine võimalus soodsamalt sõitu saada on otsida infot odavate lennuliinide kohta. Infot saab internetist, linke leiab ka Veigo Kella koduleheküljelt www.hot.ee/reisipisik. Ka suured lennukompaniid SAS, Finnair, Lufthansa teevad aeg-ajalt sooduspakkumisi.
Siiri ootab pikisilmi päeva, mil Eesti saaks muu Euroopaga rongiühenduse. Tema kinnitusel teeks see omapäi reisimise tunduvalt lihtsamaks.


Kuhu?

Aive ja Andrus on üheskoos käinud omapäi Skandinaavia riikides, Euroopas, USAs, Tais, Kambodzhas, Malaisias, Singapuris, Mehhikos, Boliivias, Panamas, Costa Ricas, Ecuadoris ja Peruus. "Plaanime ette võtta Aafrika ja Aasia," lisab Aive.
Veigo on käinud Mehhikos, Kuubas, Indias, Tais, Malaisias, Singapuris ning enamikus Euroopa riikides. "Tugeva mulje jättis näiteks selline karmivõitu kogemus, kui naisega Taimaal liiklusõnnetusesse sattusime," nendib Veigo "Tailaste omakasupüüdmatu külalislahkus meie, võõraste, valgete ja üsna veriste inimeste vastu oli väga võimas kogemus."
Veigo soovitab reisi sihti valides lähtuda transpordivahendite hinnast ja kättesaadavusest, kliimast, kasutada olevast ajast, paberimajandusest ja mis kõige tähtsam - huvitavusest. Viimase puhul ei tasuks võtta aluseks maailma massimeedia maalitud portreed ega kellegi eelarvamusi.
Veigo toob Kuuba ja Myanmari näite. "Reisimisvastaste kaljukindel argument rajaneb väitel, et sellega toetataks mittedemokraatlikku rezhiimi, reisimise pooldajad jätavad (vale)poliitilised põhjused kõrvale ja arvavad need suurepärase õhkkonnaga turvaliste sihtpunktide hulka."



Spikker omapäi reisijale
Aive Levandi sõnul sõltub reisi õnnestumine suuresti sellest, millised ootused on reisile seatud ning kui palju on nähtud vaeva nende ootuste täitmiseks. Endamisi tuleks vastata järgmistele küsimustele:
- mis mind huvitab;
- kui palju saan reisiks raha kulutada;
- millal ja kui kauaks saan reisile minna;
- kellega koos soovin reisile minna;
- kes minu tuttavatest on sealkandis enne käinud ja jagaks praktilisi näpunäiteid.
Reisi edukuse nimel:
- soetan vastava piirkonna reisijuhi (Lonely Planet, Moon Travel vms) ja kogun ohtralt infot internetist;
- hangin infot viisavõimaluste kohta ja annan sisse vajalikud viisataotlused;
- kaardistan piirkonna võimalused ja koostan ajaplaani;
- viin ajaplaani vastavusse kohalike transpordivõimalustega;
- vaktsineerin end piirkonnast lähtuvalt;
- vormistan tervise-, pagasi- ja reisikindlustuse;
- koostan võimalikult napi nimekirja reisipagasi sisust ja panen kokku tervislikku vormi arvestava reisiapteegi;
- kontrollin mitu korda üle kõik vajaminevad reisidokumendid.