13aastase tütre ema kirjutab toimetusele: “Jaanika oli kolme ja poole kuune, kui ta pärast difteeria-teetanuse-läkaköha vastu vaktsineerimist haigeks jäi. Laps oli kuus päeva kõrges palavikus, ta kõht oli lahti. Arst ütles, et see on normaalne, küll läheb üle. Ei läinud! Kuuendal päeval oli laps apaatne, ei nutnud ega liigutanud enam, vaid ainult lebas, käed-jalad laiali…
Tulime kriisist välja, kuid haigus ei möödunud jälgi jätmata. Tekkis närvikahjustus, mille tulemusena ta ei näe paremast silmast ega kuule parema kõrvaga. Ka tasakaaluga ei ole kõik korras.”
Nüüd, tagantjärele, ei oska keegi täpselt öelda, millest Jaanika haigus alguse sai.
Ka haigused on ohtlikud
Kas vaktsineerimine on ohtlik? Tartus 30 aastat lastearstina töötanud Merike Orlova leiab, et vaktsineerimisest saadav kasu ületab siiski võimalikud ohud. Eriti tänapäeval, mil vaktsiinide kvaliteet on parem. “Kas te teate, kui raskelt võivad kulgeda leetrid? Lapsel on 3–4 päeva palavik 39–40 kraadi, tüsistusena võib tekkida ajukoepõletik.”
Lapse kaasasündinud immuunsus nõrgeneb esimese eluaasta lõpuks, omandatud immuunsus kujuneb välja aga alles kolmanda eluaasta paiku. Sellepärast on vajalik väikesi lapsi ohtlike haiguste eest kaitsta, ütleb Merike Orlova. Tema arstipraktikas on olnud ainult üks juhtum, mil ema kahtlustas, et vaktsiin kahjustas lapse tervist, ja põhjus pole siiani selge. “Samas olen näinud last, kes mumpsiga kaasnenud ajupõletiku tõttu sai püsiva ajukahjustuse,” ütleb lastearst.
Kogu maailmas korraldatakse rahvusvahelisi vaktsineerimisalaseid konverentse, kus teadlased esitavad poolt- ja vastuargumente. Pooldajad ja vastalised jagunevad enam-vähem pooleks. Internetist võib leida sadu vaktsineerimisteemalisi linke. Järgnevalt leiate internetilehekülgedelt nopitud vaktsineerimise vastaste väited. Neid kommenteerib dr Sirli Meriste, üks tunnustatumaid vaktsineerimise valdkonna spetsialiste Eestis.
Väide: Kui laps saab haigustekitaja loomulikul moel, käivitub organismis ka loomulik kaitsereaktsioon. Terve immuunsüsteemiga laps tuleb haigusega toime ja raskeid tüsistusi ei teki.
Vaktsiinid häirivad lapse immuunsüsteemi normaalset arengut. Selline laps haigestub kergemini ja põeb raskemini igapäevaseid viirusnakkusi, kuid suureneb ka selliste haiguste nagu reumatoidartriit, suhkruhaigus ja astma esinemine.
Kommentaar: “On teada, et vaktsiinid võivad olla mõne haiguse käimalükkajad, kuid samas võib täpselt samasugune olukord tekkida kokkupuutel loomuliku haigustekitajaga – mõne viiruse või bakteriga. Teatud viirused, ka vaktsiiniviirused, on molekulide tasemel sarnased nende ainetega, mis võivad vallandada autoimmuunhaiguse. Lisaks on taoliste keeruliste protsesside käivitumisel oma osa geneetilisel foonil.”
Väide: Difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiini peetakse peamiseks hällisurma põhjustajaks. Seda tõestab jaapanlaste kogemus: kui Jaapanis lükati läkaköha vaktsineerimine teise eluaastasse, hällisurmade juhud kadusid.
Kommentaar: “Pärast kahe imiku surma, mida väidetavalt põhjustas läkaköha vaktsiin, langes Jaapanis järsult läkaköha vastu vaktsineerimine: 80%-lt 1974. aastal 10%-le 1976. aastal. Tulemuseks oli 1979 puhkenud läkaköha epideemia, kus 130 000 haigusjuhust 41 lõppes surmaga.
Vaktsineerimine imiku hällisurma põhjusena ei ole tõestatud. Äkksurma põhjuseks peetakse hingamispeetust. Olukorda võib raskendada palavik, hingamisteede haigus jms.”
Väide: Maailmas kasvab hirmuäratavalt autismi haigestunute hulk. Kui 1980. aastatel oli Ameerikas 1 haige 10 000 inimese kohta, siis 1999. aastal juba 1 haige 500 inimese kohta. Väga sageli avaldub haigus mõni päev või nädal pärast leetrite-mumpsi-punetiste vastast vaktsineerimist. Ohtlikuks peetakse vaktsiini ennast, aga ka paljudes vaktsiinides sisalduvat elavhõbeda ühendit tiomersaali. Väidetakse, et juba ühe vaktsineerimisega saab imik mitukümmend korda rohkem elavhõbedat, kui on normidega lubatud.
Kommentaar: “Kaks ekspertidest koosnevat gruppi – Global Advisory Committee on Vaccine Safety ja US Institute of Medicine ütlevad: hüpotees, et vaktsiinides sisalduv tiomersaal põhjustab närvisüsteemi arenguhäireid, pole tõestatud ei kliinilise ega eksperimentaalse uuringu käigus. Vaktsiinides sisalduv tiomersaali kogus pole ohtlik. Etüülelavhõbe ei põhjusta ka selliseid muutusi, mis on iseloomulikud autismile.
Taanlased eesotsas dr Madseniga on uurinud üle 500 000 lapse, kuid suuremat riski autismi haigestumiseks leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini saanutel ei esinenud. Mõned autismi juhud ilmnevad küll pärast üheaastaselt tehtavat leetrite-mumpsi-punetiste süsti, kuid see ongi tüüpiline haiguse avaldumise aeg. Autism on päriliku eelsoodumusega haigus. Kuna aga haiguse avaldumine satub mõnikord kokku vaktsineerimisega, leiab lapsevanem siin otsese seose.”
Väide: Vaktsiinid on oma koostiselt (sisaldavad alumiiniumsooli, elavhõbeda ühendit tiomersaali, formaldehüüdi, antibiootikum neomütsiini jne) väga mürgised. Vaktsineerimine võib põhjustada tõsiseid ajukahjustusi, millele viitavad lohutamatu kiljuv nutt, unehäired, loidus, krambid ja oksendamine. Alumiiniumi ja elavhõbeda ühendid võivad põhjustada ka raskeid pöördumatuid närvikahjustusi. Aastaid hiljem võivad need avalduda näiteks õpiraskustena, tähelepanuhäirena, hüperaktiivsusena, epilepsiana või Alzheimeri tõvena.
Kommentaar: “Nagu igal ravimil, on ka vaktsiinidel kergemad ja raskemad kõrvaltoimed (vaata allolevat loetelu – toim). Need nähud tulenevad vaktsiini toimeainest, aga ka lisaainetest ja vaktsineerimise tehnikast. Raskeid kõrvaltoimeid esineb üliharva.
Mitte keegi kogu maailmas ei saa väita, et vaktsiinid on täiesti ohutud. Miks aga peavad ühed inimesed võtma vastutuse, et elanikkond saavutaks teatud kaitse raskete nakkushaiguste vastu, ja riskima kõrvaltoimetega, samal ajal kui teised seda ei tee?
Vaktsineerimine on üks paremaid viise vältida nakkushaigusi. Alternatiivi lihtsalt ei ole. Kaasaegsed bio- ja geenitehnoloogiad lubavad muuta vaktsiine üha kvaliteetsemaks, puhtamaks, abiainevabamaks.
Neil, keda teema huvitab, soovitan vaadata linke www.immunizationinfo.org ja www.iom.edu/imsafety.”
Dr Orlova pole täheldanud, et vanemad oleksid oma laste vaktsineerimisest massiliselt keelduma hakanud. “Pigem tuntakse ikkagi huvi, millal on õige aeg lapsele kaitsesüst teha. Panen vanematele südamele, et enne kollektiivi minekut tuleks kaitsesüstid ära teha. Vaktsineerimine on eriti oluline tänapäeval, mil reisitakse palju, ka väikeste lastega – alles oli difteeriapuhang Lätis.”
MILLEST VAKTSIINID KOOSNEVAD?
Vaktsiinid sisaldavad toimeaineid ja abiaineid. Toimeaine tekitab organismis immuunsuse, abiaine on vajalik õige koostise, hea toime ja säilivuse tagamiseks.
Inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiinid (inaktiveeritud poliomüeliidi ja läkaköha vaktsiin) sisaldavad surmatud viirusi või baktereid. Organism saab kaitse seisukohalt olulisi mikroobiosi, kuid sageli ka tarbetuid osi, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid.
Elusaid haigustekitajaid sisaldavates vaktsiinides on viirused või bakterid nõrgestatud. Siia gruppi kuuluvad elus poliomüeliidi vaktsiin, leetrite-mumpsi-punetiste ja tuberkuloosi vaktsiin.
Komponentvaktsiinid sisaldavad vaid immuunsust esilekutsuvaid mikroobiosi (proteiine või polüsahhariide). Sellesse vaktsiinide gruppi kuuluvad difteeria-teetanuse, B-hepatiidi ja Haemophilus influenzae B tüübi vaktsiin.
Abiainetest kasutatakse vaktsiinides lahustumatuid alumiiniumsooli, formaldehüüdi, neomütsiini jm. Elavhõbeda ühendit tiomersaali on ainult ühes – Koreas valmistatud B-hepatiidi vaktsiinis Euvax-B. Teine, Inglismaal toodetud B-hepatiidi vaktsiin Engerix-B tiomersaali ei sisalda.
VAKTSINEERIMISE PLUSSID JA MIINUSED
• Tuberkuloos: 3.–5. elupäeval ja 8. eluaastal.
Kaitseb imikuid ja väikelapsi tuberkuloosi raskete vormide eest. Efektiivsus umbes 80%. Ei anna head kaitset vanematele lastele.
Valesti tehtud süst võib põhjustada tugevat reaktsiooni süstekohal, kuid raskeid tüsistusi tekib harva.
• Difteeria-teetanus-läkaköha: 3-, 4,5- ja 6-kuuselt ning 1aastaselt.
Korduva vaktsineerimisega saadakse ligi 100%-line kaitse difteeria ja teetanuse vastu. See püsib 30. eluaastani.
Kaitse läkaköha vastu tekib 80% juhtudest, immuunsus püsib umbes 3 aastat.
• Lastehalvatus ehk poliomüeliit: 3-, 4,5- ja 6-kuuselt, 1- ja 7aastaselt.
Võib üliharvadel juhtudel põhjustada haigust ennast.
• Leetrid-punetised-mumps: 1- ja 13aastaselt.
Immuunsus kestab tõenäoliselt eluaeg, kuid vaktsineeritu võib vahel siiski haigestuda.
• B-hepatiit: Tallinnas sissekirjutatuid vaktsineeritakse 2. elupäeval, 1- ja 6-kuuselt ning 13aastaselt.
Kolme vaktsineerimise tulemusel saab kaitse üle 90% vaktsineeritutest. Immuunsus pikaaegne.
Allikas: “Vaktsineerija käsiraamat” (kirjastus Medicina 1994)
VAKTSINEERIMISJÄRGSED REAKTSIOONID
Kerged vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid on:
• Süstekoha punetus, turse ja valulikkus.
• Ette tuleb ka organismi üldreaktsioone – palavikku kuni 40 oC, rahutust, isutust. Näiteks võib difteeria-teetanuse-läkaköha täisrakulise vaktsiini kasutamise järel palavikku olla kuni 50%-l süsti saajatest.
• Lisaks sellele võib poliomüeliidi vaktsiin põhjustada kergemaid seedehäireid, puukentsefaliidi vaktsiin pea- ja lihasvalusid ning leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiin löövet, kukla lümfisõlmede ja kõrvasüljenäärme suurenemist.
Kõik need kõrvaltoimed on ette teada ja kõigist neist tuleb arstil vanemaid kindlasti teavitada.
Pärast vaktsineerimist võib tekkida ka raskeid tervisehäireid ehk tüsistusi. Nende ligikaudne esinemissagedus on teada ja see on väga väike.
Nii võib difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiin
• 20–70 juhul 100 000-st põhjustada palavikukrampe,
• 1 juhul 100 000-st kaasa tuua ägeda entsefalopaatilise reaktsiooni, s.o tekitada krampe, ajukelme ärritusnähte või teadvusehäiret ning
• 2 juhul 100 000-st põhjustada raske allergilise reaktsiooni.
Rakuvabal läkaköhavaktsiinil on kõrvaltoimeid 2–5 korda vähem.
Elus poliomüeliidivaktsiin võib põhjustada lõtva halvatust 0–13 juhul 100 000-st esimest korda vaktsineeritust ja 0,04 juhul 100 000 vaktsineeritust üldse.
Leetrivaktsiin võib kõrvaltoimena põhjustada trombotsüütide arvu langust 2,5–3 juhul 100 000 vaktsineeritust.
Elusat nõrgestatud haigustekitajat sisaldavad vaktsiinid (näiteks poliomüeliidi, leetrite vaktsiin) võivad harvadel juhtudel põhjustada haigust ennast, surmatud ja komponentvaktsiinid aga mitte.
Allikas: dr Sirli Meriste
