Nördimust tunnevad üle Eesti sajad või pigem tuhanded vanemad, kelle mudilane on jäänud lasteaia ukse taha. Seadus kohustab omavalitsust tagama sõime- või aiakoha kõigile oma territooriumil elavatele lastele, kes seda soovivad. Kuid paljud omavalitsused ei täida seatud kohustust.
Eriti kehv on lugu suuremates linnades ja eriti veel siis, kui pere juhtus kolima ega saanud, nagu üks ema ütles, "niipea, kui tita välja vupsas, teda kohe lasteaiajärjekorda panna".
Põline tartlane Pille Rives, kelle töö viis mõneks aastaks Tallinnasse, kolis Tartusse tagasi mullu märtsis. Pärast enese ja laste kirjapanekut ülikoolilinna elanikeregistrisse lisas ta lapsed, toona pooleteiseaastase Roosi ja seitsmekuuse Jakobi, lasteaiajärjekorda. Kohe kohta ei saanud, aga paugupealt polnud ka vaja ja Pillele tundus, et küllap mingi lahendus ikka leidub.
Kainestav sahmakas tuli hetkel, kui Tartu tegi järjekorrad internetis avalikuks. Roosi asus üldjärjekorras 1607. kohal, olles oma vanuserühmas 240. laps, kes järgmisel aastal kohast ilma jääb. Jakob oli 507. laps, kes oma vanuserühmas üle jääb.
"Kui ma selle ära nägin, tundus see uskumatu!" meenutab Pille.
Täpset numbrit ei tea
Üle Eesti oli eelmise aasta 1. jaanuari seisuga lasteaiakohta ootamas 26 482 last. Praegu on neid järjekorras tõenäoliselt veelgi rohkem. Number hõlmab nii neid, kes tahaks kohe lasteaeda minna, kui ka neid, kes on vahetult pärast sündi järjekorda pandud ja praegu veel kohta ei vaja. Arvu paisutavad mudilased, kes on ootel mitmesse lasteaeda. Nii et üks segane näitaja.
Paraku, nagu tunnistab haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse peaekspert Heda Kala, pole üleriigilist statistikat, kui palju on just praegusel hetkel lapsi, kellele omavalitsus lasteaiakohta võimaldada ei suuda.
Tallinna haridusameti peaspetsialist info alal Leini Jürisaar ütleb, pealinnas on kõige keerulisem sõimeealistega. Neist umbes 300 ootab kohta. Kõigile 3-7aastastele suudab linn Jürisaare sõnul aiaskäimise võimalust pakkuda. "Tallinna lapsed võivad minna ükskõik millisesse linna lasteaeda, kus on vabu kohti. Pakutav koht võib aga olla piirkonnas, mis perele ei sobi, nii et vanemad ootavad soovitud lasteaeda saamist," selgitab ta. Aiakohta ihkaval vanemal soovitab ta nõu saamiseks pöörduda kindlasti Tallinna haridusameti või sotsiaal- ja tervishoiuameti poole.
Nõmme elanik, kahe lapse ema Eleri Habicht, pani poja Gregori (3) pärast sündi viide elupaiga ligidal asuvasse lasteaeda ja -sõime kirja. Veidi vähem kui kolme aasta pärast tegi ta lasteaedadele tiiru peale ning avastas, et Gregori järjekorranumber oli 21 ja 130 vahel. Nende hulgas, kes kohast ilma jäävad.
Pooljuhuslikult kuulis Eleri ühes Mustamäe lasteaias avatavast uuest rühmast ja kuna ta jõudis poja õigel hetkel sinna registreerida, sai Gregor siiski aeda. Õnnelik juhus, ei muud.
Poisi isa Antero ütleb, et suure häda korral "kuhugi Lasnamäe taha otsa vast ikka oleks koha saanud", aga Nõmme ja Lasnamäe vahet igal hommikul ning õhtul sõita - paras jaburus!
Järjekorrad igal pool
Viimastel aastatel on tuhanded noored pered kolinud Tallinna lähivaldadesse. Paljud neist kurdavad, et üks vanemaist peab rahvastikuregistrile valeandmed esitama ja hoidma end koos lapsega Tallinna elanikeregistris, sest muidu võib nende linnalasteaias käiv laps koha kaotada.
Ent paljudesse uue kodu soetanud peredesse sündis järgmise planeeritud sammuna ka pisike tita. Mis temast saab? Lihtne ja loomulik oleks, et õed-vennad käivad samas lasteaias, mis asub vanemate igapäevase tööle-koju liikumise trajektoori lähedal. See võib siiski jääda vaid unistuseks ning üks laps tuleb viia ühte ja teine teise lasteaeda, mis asuvad kodust vastupidistes suundades.
Sedagi juhul, kui valla lasteaeda ikka saab koha. Näiteks Rae vallavanem Raivo Uukkivi ütleb, et nende vald registreeris nii mullu kui tunamullu terve lasteaiatäie uusi ilmakodanikke. Selle aasta alguse seisuga on Rae vallas aiakoha üldjärjekorras 688 last, neist üle poole sõimeealised. Saku vallas oli selleks õppeaastaks järjekorras 182 soovijat, ütleb valla haridus- ja kultuurinõunik Valvo Paat.
Veel järjekordadest: Tartus on üldjärjekorras 2500 mudilast. Linna haridusosakonna peaspetsialist registrite alal Riina Voore kinnitab, et neid, kes tänavu kohta vajaksid ja kellele seda pakkuda ei saa, on 800 ringis.
Pärnu abilinnapea Jane Metsa sõnul elab tema linnas umbes 60 last, kes praegu kohta vajaks, aga ei saa.
Soovin võrdseid võimalusi
Vaat sellises olukorras oleme. Mõnevõrra üllatav, kui silmas pidada, et paariaastased põngerjad ei saja äkitselt taevast alla. Omavalitsus teab nii sündinud laste hulka kui ka lasteasutustes olevate kohtade arvu ja peaks suutma ette näha sisserännet, seega - pisike prognoos kahe aasta peale ja vastavad ennetavad meetmed ei tundu nõudvat teab mis erilist vaimuteravust.
"Asi on prioriteetides," usub haridusministeeriumi alushariduse peaekspert Heda Kala. Ikka ettevõtluse arendamisel on rõhk, mitte haridusel. Ja mis haridusse puutub, siis "siiani oli ju prioriteediks kool", kinnitab Kala. "Alusharidus on olnud teisejärguline."
Lisaks sündivuse tõusule mängib lasteaiakohtade nappuses oma osa ka see, et paljud vanemad soovivad pärast vanemapalga lõppu mudilase sõime viia. Kui 1997. aastal käis lastesõimes 39% kaheaastastest, siis 2007. aastal juba 56%. Kolmeaastaste seas kasvas lasteaias käimise protsent kümne aastaga 61-lt 83-le.
Põhjus pole ainult selles, et vanemad tahavad minna tööle. Kordan teist korda üle selle, mida tartlanna Pille Rives eespool ütles: "Lasteaed on alushariduse andmise koht. Ma tahan, et minu lapsele pakutaks eakohast arendavat tegevust. Mu elatanud sugulane oleks nõus küll Roosit hoidma, aga ta ju ei õpeta teda sihipäraselt. Seega on minu lastelt võetud teistega võrdne võimalus saada alusharidust. Maksumaksjana tasun ma ka teiste laste õpetamise eest ja nüüd, mil mul endal on sellist teenust vaja, ma seda ei saa."
Eralasteaed kuni 7000 krooni kuus
Paistab, et uppuja päästmine on uppuja enda asi. Munitsipaallasteaedade ametlikud alternatiivid on eralasteaiad ja päevahoiud. Koht eralasteaias maksab Tartus 2500-4900 krooni kuus pluss toiduraha (20 ja 40 krooni vahel päeva eest). Pille uuris läbi kõik päevahoiuvõimalused ja sealgi olid kohad täis.
Tallinlane Antero Habicht käis Gregorile hoiuvõimalust otsimas kodu lähedale jäävas Rocca al Mare eralasteaias, kus kohatasu on 5720 krooni kuus, koos toidurahaga 6380. Antero sõnul oli seal tol ajal juba 30 last järjekorras. Üldiselt maksabki Tallinna eralasteaedades koht 5000 ja 6000 krooni vahel, kui söögiraha juurde panna, siis julgelt üle 6000. Näiteks Juntsu päevahoius teeb viis päeva nädalas koos toitlustusega kokku 7100 krooni kuus.
Paljud omavalitsused pakuvad ametlikus eralastehoius käiva lapse pealt kompensatsiooni samas ulatuses, mis maksab üks aiakoht selle omavalitsuse lasteaias. Või mingi protsendi sellest, nagu näiteks Tartu. Mingit ühtset süsteemi paraku üle Eesti ei ole. Kui juhtute olema seisus, et teil on võimalus sellist kompensatsiooni saada, uurige kindlasti vallast või linnast, kas raha üldse saab ja mis tingimustel. Seda nõutakse küll alati, et teenuse osutajal oleks tegevusluba.
Tallinn maksab vanemale 1875 krooni lapse kohta, Saku vald 3300 krooni, Rae vald 3400 krooni kuus. Keila linn ei maksa toetust vanemale, vaid otse teenust osutanud lasteasutusele, kellega on sõlmitud leping. Näiteks eralasteaed Nublu esitab Keilast pärit lapse perele selle toetuse võrra väiksema arve.
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna peaspetsialist finantseerimise alal Anne Juhkam ütleb, et linn maksab tänavu 2100 krooni sõimekoha ja 1400 krooni aiakoha eest kuus erahoiu teenuse osutajale.
Pärnu abilinnapea Jane Mets loodab, et erahoiu toetust hakkab järgmisel aastal maksma ka suvepealinn ja kindlasti otse vanemale, mitte teenusepakkujale. Ta ei usu sellisesse süsteemi nagu Tartus, sest "ühegi äriühingu eesmärk pole teha heategevust".
Vanema seisukohast vaadates peaks erahoid olema siiski vabatahtlik alternatiiv, mitte pealesunnitud valik, nagu ta praegu seda paljudele on. Ja nagu näeme, katab omavalitsuste toetus vaid väikese osa erahoiu maksumusest.
Jää hakkab liikuma
Kuigi omavalitsused ja riik oleks pidanud tegutsema hakkama juba mitme aasta eest, on nad lõpuks siiski ärganud. Programmi "Igale lapsele lasteaiakoht" raames toetab riik aastail 2008-2011 omavalitsusi 1,4 miljardi krooniga. See raha läheb uute aiakohtade loomiseks, olemasolevate parandamiseks ja lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks. Omavalitsuse osalus investeeringute toetust taotlevas projektis peab olema vähemalt 50%.
Tallinna haridusameti peaspetsialisti Leini Jürisaare sõnul investeerib linn tänavu koolieelsetesse lasteasutustesse 150 miljonit krooni. Sel ja järgneval aastal plaanib Tallinn uusi lasteaedu Meriväljale ja Nõmmele, kus on kitsikus kõige suurem. Samuti avatakse olemasolevates lasteasutustes uusi rühmi.
Pealinnal on ka lasteaedade arendamise programm. Selle kohaselt tuleb aastail 2007-2012 Tallinnas juurde luua üle 4000 koha. Tunamullu valminud programmi järgi vajas Tallinn sel ja eelmisel aastal 1899 kohta lisaks, tegelikkuses suudeti luua umbes 1300.
Leini Jürisaar kommenteerib, et värskemate andmete põhjal on prognoosi parandatud ning 2008. aastal on vaja täiendavalt umbes 700 kohta. Juurde tuleb tänavu 400 kohta, puudu jääb seega 300.
Tartu avas jaanuaris uue 116 kohaga Lotte lasteaia, järgmise aasta lõpuks teeb uksed lahti veel kaks lasteaeda. Abilinnapea Jüri Sasi on lubanud Tartu Postimehes, et siis peaks kõik soovijad linnas aiakoha saama.
Pärnu abilinnapea Jane Mets loodab, et järgmisel või ülejärgmisel aastal õnnestub taasavada üks varem suletud lasteaed ja siis on kuurortlinna mured murtud, vähemasti mis lasteaiajärjekorda puutub.
Ka suuremate linnade ümber asuvad vallad tegutsevad üpris agaralt. Pärnu kandis on uued lasteaiad avatud Audru ja Paikuse vallas. Rae vallas peaks tänavu lisanduma koguni 245 kohta, pluss lähitulevikus veel 120. Need on ainult mõned näited.
Kas turvatunne taastub?
Tore on. Olukorda tulebki tõsiselt suhtuda, sest lasteaiakohtade nappus õõnestab riigi iibepoliitikat. Eesti ehitas kenasti üles vanemahüvitise süsteemi, mis võimaldab sissetulekus kaotamata 18 kuud kodus olla. Edasise kindlustunde eest hoolitsemine ehk lapsehoiu tagamine jäi omavalitsuste õlule. Nood magasid õige aja maha. Kuid lapsed võivad jääda tulevikus sündimata, kui sõime- ja aiakohtade osas valitseb ebakindlus.
Lisaks, ja ma kardan, et seda Pille Rivese lauset tsiteerin ma siin loos juba kolmandat korda, "lasteaed on alushariduse andmise koht ja igal lapsel on seaduse järgi õigus seal käia".
Õnneks hakkavad hoiakud, mille kohaselt peeti kõike alusharidusega seonduvat kolmandajärguliseks, vähehaaval muutuma. Suur tänu selle eest ka vanematele, kes oma õigusi taga nõuavad ning nöökimisega leppida ei taha.
