Esimene võimalus: kehamassiindeks
Kehamassiindeksi (KMI) saamiseks jagatakse kehakaal (kilogrammides) pikkuse ruuduga (meetrites). Kui tulemus ületab väärtuse 30, on tegemist mitte ülekaalu, vaid rasvumisega.
Rasvumiseks loetakse üldjuhul arvu üle 30, aga see võib kõrgem olla ka siis, kui tegemist on suure lihasmassiga, mis kaalub palju, nii et seda tuleks silmas pidada. Täpsemad tulemused saab siiski nahavoldi mõõtmisel.
Kaaluindeksit ei saa kasutada kasvueas laste, rasedate ja väga lihaseliste inimeste (nt sportlaste) puhul.
 

Teine võimalus: talje ümbermõõt
Teine võimalus on mõõta kõhu ümbermõõtu, sest rasva paiknemine kehal on samuti tähtis indikaator. Kõhul ladestunud rasv põhjustab tervisele suuremat riski kui mujal ladestunud rasv.
Soovitused kõhu ümbermõõdu mõõtmiseks:
·    mõõda alati hommikul peegli ees enne riietumist ja enne sööki
·    mõõda kõhu kõige suurema ümbermõõduga kohast, valdavalt naba tasemel
·    esmalt tõmba kõht korralikult sisse ja mõõda
·    seejärel suru kõht suureks ja mõõda
·    kolmas mõõtmine tee lõdvestunud seisundis ja see lähebki kirja
 

Kolmas võimalus: talje ja vaagna suhe
Mõõda kõhuümbermõõt naba kõrgusel ja puusadel kõige laiemast kohast ning jaga taljeümbermõõt puusaümbermõõduga. See näitaja peaks olema meestel alla 1,0 ja naistel alla 0,85.
Üldiselt jagatakse rasva kogunemine kõhupiirkonnas kahte tüüpi: kui rasv on valdavalt kõhu ja talje piirkonnas, nimetatakse seda õunatüübiks ja see esineb rohkem meestel. Kui rasva koguneb enamasti tuharatele ja reitele, nimetatakse seda pirnitüübiks ja seda esineb enam naistel.
Kuna rasva kogunemine kõhule tõstab oluliselt suhkruhaiguse, kõrgvererõhktõve, rasva ainevahetuse häirete ja ateroskleroosi riski, siis on mõistetav, et riskigrupiks on peamiselt mehed.