"Ma tean, et see päev tuleb, sest ma eeldan, et õiglus võidab!" sõnab Kadri ikka veel käiva kohtuprotsessi kohta. Tegelikult ei usu ta siiani, et on oma filmiga kellegi privaatsust rikkunud. "Kujuta ette, et oleksin näiteks raske abielulahutuse üle elanud ja nüüd tuleb mingi film, mis lahutustest räägib. Kas ma keelan selle siis ära, kuna mul on mu enda lahutus valus teema? Selleks filme tehaksegi, et inimene ennast ära tunneks, samastuks. Seda filmi on inspireerinud mitmed lood. Ka minu kooliõde sooritas enesetapu, kui oli vaid 21aastane. Juba ammu hakkas mind huvitama, miks inimesed seda teevad. Ma siiani ei tea, miks mu sõbranna end ära tappis," ohkab Kadri.

Tõsiasi, et "Magnuse" saatus veel selge pole, ei morjenda Kadrit uuesti proovimast. "Tegelengi juba uue filmiga. Uus stsenaarium kummitab peas ja ei jäta hetkekski rahule..." Kahe romaani autori arvates on filmi raskem teha kui raamatut. "Kui saaks idee lahendada kirjalikult, poleks ju pilti ega heli hiljem lisada vaja," teatab noor naine, kes läheb turri, kui teda tituleeritakse meedias "kirjaneitsiks". "Ma olen väga sõnadetundlik, ja see väljend on halvustav, umbes nagu "penskar" või "ajuhiiglane"," teatab Kadri talle omasel kindlal, vastuvaidlemist mittesallival toonil ja lisab naeratades, et kirjanduslikus mõttes pole ta ammu enam neitsi.

"Magnuse" keelamine ja kohtuprotsess on kaasa toonud arvestatavad majanduslikud kahjud nii ennast väikeettevõtjaks nimetavale Kadrile kui ka tema rahastajale. "Arvestasin, et kuna see on mu esimene film, siis võin nulli jääda," tunnistab Kadri. "Kui film valiti Cannes'i, pidime kreepsu saama. Saabusid uhked kosilasedlevitajad. Kõik aga kukkus kohtuprotsessi tõttu kokku. Ma ei osanud mõeldagi, et edule maailmakuulsal festivalil järgnevad jube stress, närvipinge ja sadadesse tuhandetesse küündivad võlad." Kui Kadri sellest teemast räägib, muutub ta silmanähtavalt ägedamaks.

Kasutatud või laenatud riided

Õnneks suudab Kadri rahaga suurepäraselt ümber käia. Nii seda sihiteadlikult tekitada kui ka kulutada. Väliselt glamuursesse filmimaailma sukeldumine ei suuda ta pead segi ajada. "Käisin Cannes'i filmifestivalil disainer Katrin Kuldmalt laenatud riietega. Ka kingad polnud minu omad. Mul endal on vaid ühed peokingad ja needki musta värvi," teeb vabal ajal teksade ja madalate kingadega liikuv modellimõõtu Kadri üsna üllatava avalduse. Hollywoodi staarid ju ka laenavad moedisaineritelt, kes pärast staaride nimega oma kleite müüvad. Erinevalt suurest Hollywoodist on väike Eesti konservatiivne, siin disainer Cannes'is käinud kleiti pärast miljonite eest ei müü. Kadri arvates on tähtis pigem ökoloogiline mõtteviis kui fakt, et üht kleiti filmiilmas kaks korda järjest ei kanta.

Šoppamine kui tegevus on Kadri jaoks mõistmatu. "Ma tahan kirjutada või sõpradega aega veeta, mul pole huvi tolgendada kuskil kaubanduskeskuses. Isegi, kui raha oleks jalaga segada, ei käiks!" deklareerib Kõusaar. "Ka oma riided ostan second hand-poodidest või turgudelt, kui satun Londonisse või Berliini. Ja siis ühendan selle mõne vana sõbraga kohtumisega, kellega hulgume koos mööda imelikke nurgapoode."

Isikupäraseid riideleide on aja jooksul kogunenud päris palju, sest Kadri modellilikud strateegilised mõõdud pole aastatega muutunud. Elu ja olu peale kulutab ta suhteliselt vähe. "Mõistlikult roheline, võiks minu kohta öelda," tunnistab naine, kel oma sõnul mingit tarbimise kiiksu küll pole. "Ma ei arva isegi, et mul peaksid kodus olema ka need raamatud, mis mulle meeldivad."

Balti jaama turu fänn

Intervjuule sõidab ta rongiga, sest autot ega ka juhilube Kadril pole. "Elan ju kesklinnale suhteliselt lähedal. Mul on lihtsam sõita rongiga, ja kui ilm lubab, siis rattaga. Auto oleks tegelikult palju tülikam - ajavõitu enam pole ja pärast mõtle veel parkimisele. Milleks?"

Söögipoolist ei osta Kadri vaid Stockmannist, nagu pealt vaadates arvata võiks. "Kõige värskemad asjad saab turult ja oma aiast - see on ju ammu teada tõde. Aga ka turul peab siiski vaatama, mida ostad. Ma juba tean neid tädisid, kes seal müüvad. Eest pole mõtet osta, ikka keskelt. Tuleb minna tahapoole, siis saab parima. Lemmikturg on Balti jaama oma. Mulle meeldivad lihtsalt värsked puu- ja juurviljad. Sügisel ikka kas või viinamarjadega. Supermarketites mingid kribalad, aga turul on mitu korda odavamad ja maitsvamad."

Haiget teinud ja haiget saanud

Pingeline aeg Kadri elus hakkab ühele poole saama ning nii ka pea neli aastat kestnud suhtevaba periood. "Alles nüüd hakkab mul midagi tekkima. Seoses filmiga oli suhetes kolm aastat must auk.. Ega siis ei saagi mingit suhet tekkida, kui väljas ei käi ja kellegagi ei kohtu! Arvuti teel ma ka suhet looma ei hakka!" Ometi ilmub intervjuu lõpufaasis meie lauda kena, sümpaatse olekuga noormees, kelle lisandudes muidu söakas Kadri ühtäkki mitu tooni malbemaks muutub. Koos kiirustatakse õhtut veetma, koos liigub paar ka teatris või muudel kultuuriüritustel. Mehe nimest ja kohast noore naise elus pole Kadri veel valmis rääkima.

Suhete arendamisega mitme tuntud mehega seostatud naine ei kiirusta. "Ma olen haavata saanud ja seetõttu uute suhete osas hästi ettevaatlik. Loomulikult tahan luua peret ja saada lapsi, aeg on selleks küps ja ehk loksub kõik paika. Sain hiljuti tädiks ja paljud head sõbradtuttavad on viimasel ajal lapsevanemateks saanud."

Esimesest armastusest räägib Kadri nukkerarmsa loo: "Olin esimest korda armunud 14aastasena, poiss oli 19. Ma arvan, et kui see inimene loeb seda lugu, siis ta saab aru ja mõistab. Meil oli kõik hästi, suhe kestis pool aastat. Ta oli uskumatult tore inimene ja mina nagu vana loll armusin kõrvuni teise, ei saanud magadagi selle teise pärast. Me polnud tegelikult selle uuega koos, ma vaevu tundsin teda. Füüsiliselt ma ei murdnud truudust, aga mõttes olin temaga. Sellepärast oli parem ka suhe lõpetada. Mu esimene armastus oli väga kurb. Selline armumine, nagu mu teine stoori, ongi haigus. Kõiki ei pruugi see nii tabada. Seksuaalinstinkt ja armumine on ise asjad. Tunne, millest ma räägin, on see, et sa ei maga ega söö, ja kui see inimene helistab sulle, siis süda hakkab taguma ja sa lihtsalt kaotad kõnevõime. Nõnda kirglikust suhtest on raske luua perekonda."

Mehi võrgutada pole Kadril aga sugugi raske, sest tema välimuse ja olekuga ükskõikseks ta jätta ei suuda. Kõigil on tema kohta alati oma arvamus. "Ma pole väga pingutanud selle nimel, kuid millegipärast on see nii välja kujunenud. Ka siis, kui Tartu Ülikoolis pärast aastast ajakirjanduse õppimist hispaania keele eriala valisin, olin südames õnnelik, et saan nii-öelda puhta lehena alustada ja et keegi ei tunne mind, kuid lõpuks tekkis ikkagi sama olukord. Võib-olla on põhjus selles, et ma teen asju südamega."