Mängurühmad võivad olla päästerõngaks värsketele vanematele. Vabatahtlike juhitavad nad annavad väikestele lastele ruumi uurimiseks ja teistega suhtlemiseks ning vanematele võimaluse juua tassi teed ja vestelda.
Minu puhul oli see kindlasti nii. Kuna mul oli pärast laste sündi madalaid hetki, nagu võib juhtuda iga viies naine, aitasid need mängurühmad mul luua sidemeid teiste vanemate ja hooldajatega. Nad tõid mu lastele uusi sõpru ja pakkusid turvalise ruumi rasketel päevadel käimiseks.
Ma nägin vahetult nende rühmade väärtust ja vabatahtlike olulist rolli kogukondades. Kuid heategevusorganisatsiooni Early Years Scotland andmetel on kogukonnapõhised mängurühmad vabatahtlike vähenemise tõttu “raskustes ellujäämise nimel”.
Nüüd uurin mängurühmade väärtust peredele ja kogukondadele, et mõista, millist rolli nad mängivad lapsevanemaks olemise esimestel aastatel ja kuidas see võib aidata kaasa kogukonna heaolule ja vastupidavusele.
Kogukonna ehitamine
Mängurühmad on olnud Ühendkuningriigi kogukondade lahutamatu osa alates 1970. aastatest. Need loovad kohalviibijate jaoks kuuluvustunde ja aitavad vanematel arendada oma vanemlikke oskusi ning arendada sidemeid, mis parandavad nende vaimset heaolu.
Mängurühmad on ka koht, kus vanemad saavad astuda esimese sammu vabatahtlikus töös, omandades oskusi, mis võimaldavad neil jätkata oma laiemas kogukonnas juhtrolli. Mängurühmadel võib olla ka majanduslikku kasu, kui vabatahtlikud saavad teadmisi ja kindlustunnet, et nad saavad palgatööle asuda.
Siiski on pärast pandeemiat kogu Ühendkuningriigis vabatahtlik tegevus üldiselt vähenenud, hoolimata märkimisväärsetest rohujuure tasandi jõupingutustest, mille tunnistajaks oli sulgemiste ajal.
Early Years Šotimaa on vabatahtlike arvu vähenemise põhjuseks osaliselt töötundide pikenemist. Samuti võisid vanemad pärast vanemapuhkust elukalliduse kriisi tõttu varem tööle naasta, jättes vähem aega mängurühmadega tegelemiseks.
Lukustamise ajal polnud rühmasisesed tegevused, näiteks mängurühmad, saadaval. Kuid ma nägin vabatahtlikke uuendusi tegemas: liikumas väljas ja loomas uusi ruume, näiteks Scottish Buggy Clubi.
Minu oma kohalik mängurühm kolis kohaliku farmi väliruumidesse. Tegevusgrupid, nagu heategevusrühm Fun First, kolisid oma klasside jaoks veebi.
Siiski oli pandeemia paljude perede jaoks väga isoleeriv kogemus. Uuringud näitavad, et kannatasid väikelaste vanemad – eriti naised ja madalama sissetulekuga vanemad.
Nüüd piirab elukalliduse kriis lastega tegelemise võimalusi. Talve saabudes jääb rohkem vanemaid väikeste lastega sees, kellel pole kuhugi minna. Teame, et üksikvanemad on sotsiaalsele isolatsioonile eriti vastuvõtlikud.
Meil on oht kaotada kogukonnarühmad, mis loovad oma liikmetele võimaluse luua “tihedaid võrgustikke”: koostööd kohalike inimeste vahel, mis loovad külalislahke ja väärtusliku kohaliku kultuuri.
Perede abistamiseks aidake vabatahtlikke
Šotimaa ja Ühendkuningriigi valitsuste hiljutised poliitilised algatused on keskendunud peredele. Šotimaal tehakse jõupingutusi, et keskenduda kogukonnapõhistele lahendustele kogukonna heaolu säilitamiseks.
Kuid on kurdetud, et kogukonna tasandil ei nähta ressursse, kus rahastamine väheneb ja vabatahtlikke ei toetata piisavalt.
Lühiajalises perspektiivis hõlmaksid lahendused rohkem ressursse vabatahtlike toetamiseks – koolitused, stiimulid ja kogukonna rahastamine, mis suurendab nende rolli ja julgustab vabatahtlikke oma rolli kauemaks jääma. Sellest põhimõttelisem on aga vabatahtlike vähenemine.
Kui valitsused soovivad tugineda teenustele, mida selle kogukonna liikmed pakuvad kohalikele kogukondadele, on vaja pikaajalisi strateegiaid. Nende hulka kuulub ettevõtete ja tööstusharude julgustamine tõsiselt kaaluma rikkalikke uuringuid, mis näitavad, et paindlik töö, tööjaotused ja neljapäevased nädalad on kasulikud majandusele, tootlikkusele ja heaolule. Kui aega jätkub, võiks rohkem inimesi aidata sellistes kohtades nagu mängurühmad.
Lõpuks võib universaalse põhisissetuleku, näiteks osalustulu mudeli juurutamine, mis eeldab, et inimesed panustavad oma kogukonda, et saada sissetulekut, aidata inimestel võtta kogukondlikke ja vabatahtlikke rolle ning sisendada elanikkonnas laiemat heaolutunnet.
