Vastsündinute uudishimulikumate harjumuste hulka kuulub ka käsi ema suhu pistamine, eriti rinnaga toitmise või uinumise ajal. Kuid mis on selle harjumuse põhjused? Ja kuidas seda pisikese palvet tõlgendada? Siin on mõned selgitused ja nõuanded selle probleemi kohta.
Millal laps oma käed ema suhu paneb?
Iga ema ja tema lapse vahel luuakse eriline suhe, nii intiimne ja võimas, et seda on peaaegu võimatu kirjeldada. Pilkudest ja paitustest koosnev suhe, mis tugevneb päevast päeva, mida ka need hetked läbi löövad, nimetagem neid “rituaalideks”, milles lähedane kontakt toob esile lapse soovi pane oma käed emale suhu.
See juhtub eriti imetamise või magama jäämise ajal. Sellistes tugeva intiimsuse olukordades räägib ema sageli oma lapsega, viskab teda hellituste ja pilkudega ning see tagab, et laps sa üritad kuidagi suhestuda ja vastu maksta.
Põhjus? See pole kunagi ainult üks
Vastsündinu käitumise põhjustest ei ole alati lihtne aru saada, seda enam, et neid ei saa kunagi taandada ühele põhjusele.
Käte ema suhu panemise tegu võib seostada Mäletan sooja ja niisket tunnet, mis sarnaneb sellele, mille laps leidis oma ema kõhu seest.
Aga see on ka seal veel üks väga armas seletusmille filosoof esimest korda püstitas Zeljko Loparicülikooli professor ja lastearsti teadlane Donald Winnicott: žest panna käsi suhu, võib-olla rinnaga toitmise ajal, oleks tõeline žest risttegevusoma sõnadega öeldes, milles laps rakendab a anda ja võtta protsessmis on inimese ühiskondliku elu aluseks.
Lihtsamalt öeldes võiks öelda, et pisike tunneb ära saades midagi väärtuslikku emalt ja ta püüab ka teda rahuldada anda talle midagi vastutasuks.
Kuidas peaks ema käituma?
Seda tüüpi käitumise puhul pole kindlasti ühtegi juhist, mida järgida, ega reeglit, mis kehtiks kõigile. Seda võime kindlalt väita vastsündinu tegevuses, et ta paneb oma käed ema suhu, pole midagi halba: see on midagi, mida kõik teevad ja avaldavad a kontakti vaja mida laps muidu vaevaks väljendada.
Tõepoolest, see oleks a positiivne signaal mida ei tohiks blokeerida ega heidutada. Ema saab näidata, et võtab lapse kontaktisoovi vastu ja kui üldse, siis ainult siis, kui see on tema meetod liiga invasiivne või tungivsuunake see näiteks mõne teise “sihtmärgi” poole, nagu imetava kaelakee, või katkestage tegevus otse ettepanekuga veel üks tegevus, mida koos tehanagu raamatu vaatamine või nukuga mängimine.
Asi, mida mõlemal vanemal lapse kasvu kõigil etappidel meeles pidada, on see hädavajalik tunneb end oma ilmingutes kuulatuna ja mõistetuna. Loomulikult on siis täiskasvanu enda ülesanne olla temaga koos raskuste ja frustratsiooniga erinevate faaside ületamisel.
