Konflikt on vanema ja nooruki suhte normaalne ja funktsionaalne osa, mis aitab kaasa sotsiaalsete, emotsionaalsete ja probleemide lahendamise oskuste arengule.
Kui aga konfliktid takerduvad, jäävad jäigaks ja püsivaks, võivad need takistada tervislikke emotsionaalseid kogemusi.
Tänasel digiajastul, kus ekraanid ja digiseadmed on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks, on vanemate ja noorukite digikogemustega seotud konfliktid muutunud üha tavalisemaks.
Üle 70 protsendi alla 12-aastaste lastega vanematest väljendab muret oma lapse ekraaniaja pärast ja enamik vanemaid teatavad, et kaklevad oma lastega digiasjade pärast, kusjuures üle kolmandiku teatab sellistest konfliktidest igapäevaselt.
Oluline on paremini mõista, kuidas ja miks need konfliktid võivad areneda ning mida saavad pered teha, et edendada terveid suhteid omavahel ja digitehnoloogiaid.
Lapsevanemaks olemise ja nooruki vaatenurgad
Normaalse arengu käigus tekivad vanemate ja noorukite konfliktid sageli kokkupõrgete tõttu teismeliste iseseisvusiha ja vanemate murede vahel oma turvalisuse pärast.
Noorukid kasutavad digitaaltehnoloogiaid eneseväljenduse, identiteedi uurimise ja sotsiaalse suhtluse vahenditena. Digitaalmaastik pakub platvorme oma sõltumatuse, individuaalsuse ja kaaslastega ühenduse loomiseks nende endi tingimustel.
Samal ajal on vanemad ebakindlad laste digitaalsete kogemuste suhtes, mida nende endi lapsepõlves polnud.
Sisu, sotsiaalsed sidemed
Konfliktid võivad hõlmata probleeme seoses ekraaniaja, videomängude, võrguohutuse, privaatsusega ja sellega, kuidas Interneti-sisu mõjutab noorte arengut, tervist ja harjumusi (seotud eakaaslaste võrgustike, seksuaalsuse, ideoloogiate, ainete kasutamise või reklaami ja kaubandusega kokkupuutumisega).
Sotsiaalmeedia puhul muretsevad vanemad eakohase sisu ja küberkiusamise pärast, samas kui noorukid hindavad sotsiaalmeediat sotsiaalsete sidemete pärast. Privaatsusprobleemid soodustavad konflikte, kuna vanemad jälgivad ohutuse tagamiseks veebitegevusi, mis võivad noorukitele pealetükkivaks osutuda, mis põhjustab salatsemist ja vastupanu.
Arvestades, kuidas meedia võimendab uuringuid, mis tõstavad esile potentsiaalset kahju noorte isiklikule turvalisusele ja tervislikule arengule, võivad vanemad muretseda, kas need tehnoloogiad või digiharjumused võivad nende lapse sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule püsivalt kahjustada.
Piiride, piiride kehtestamise väljakutse
Lapsevanemaks olemine digitaalajastul on olnud täis ebakindlust. Sellegipoolest on samad tõenditega toetatud vanemlustavad, mis on töötanud noorte juhendamisel mitme eelmise põlvkonna jooksul, endiselt rakendatavad ja tõhusad digitaalsete probleemide lahendamisel.
Vanemate jaoks võib eesmärk olla selge: kasvatada isereguleeruvaid ja vastutustundlikke enesejuhtimisvõimelisi lapsi, luues samal ajal kvaliteetseid suhteid oma lastega ja aidates kaasa küpsete suhtlemisoskuste arendamisele.
Ekraanidega seotud konfliktides ja lahkarvamustes navigeerimine võib anda väärtusliku võimaluse nende eesmärkide saavutamiseks.
Näpunäiteid produktiivseks vestluseks
1. Otsige mõistmist ja võtke omaks avatud suhtlus: Mõnikord tulenevad probleemid arusaamatustest ja kinnituse puudumisest. Vanemad ja lapsed saavad teha koostööd, püüdes mõista üksteise vaatenurki ja julgustada avatud dialoogi. Vanemad võivad alustuseks tunda tõelist huvi oma laste digitaalsete huvide ja kogemuste kohta.
Küsige avatud küsimusi, et hõlbustada arutelusid ja edendada üksteise mõtete ja tunnete aktiivset kuulamist digitehnoloogia kohta ilma hinnangute ja katkestusteta. Selline lähenemine võib aidata noortel tunda end ära kuulatuna ja väärtustatuna, leevendades mõnikord juurdunud positsioone, mida vanemad ja lapsed võivad hoida.
2. Olge kursis ja olge kursis: Digimaailma koos uurimine, eelistatud platvormide ja sisu ning võimalike riskide mõistmine võib soodustada avatud arutelusid võrguohutuse, privaatsuse ja vastutustundliku digitaalse kodakondsuse üle. Vanemad mitte ainult ei saa väärtuslikke teadmisi, vaid saadavad ka võimsa sõnumi, et nad on pühendunud ja pühendunud oma lapse mõtete ja heaolu kuulamisele.
3. Määrake koos selged piirid: Vastutustundliku digikogemuse suunamiseks on vaja teatud piiranguid ja ootusi. Koostöös piiride ja reeglite kehtestamine võimaldab seada ootusi, mis vastavad igaühe soovidele ja vajadustele.
Kui need ootused on selged, peaksid edasised läbirääkimised ja kompromissid olema sujuvamad, kui ja kui tekivad lahkarvamused. Kuigi vanematel on piiride seadmisel keskne roll, võib noorte kaasamine otsustusprotsessi olla väga kasulik. Oluline on see, et kui lapsed saavad piiride seadmisel sõna sekka öelda, peavad nad neist suurema tõenäosusega kinni. Selline lähenemine aitab noortel arendada ka vastutustunnet, enesekontrolli ja probleemide lahendamise oskusi.
4. Mitte karskus, vaid tugevdamine: Kuigi digitehnoloogiast hoidumine võib tunduda hea mõte, on tasakaalustatum lähenemisviis tõhusam. Juurdepääsu otsene keelamine võib põhjustada konflikte ja salastatust. Positiivse käitumise soodustamiseks võivad vanemad võtta kasutusele tugevdamisstrateegia, et võimendada laste tugevaid soove mis tahes tegevuse, nii digitaalse kui ka muu vastu, premeerimise ja kokkulepitud piiride eiramise negatiivsete tagajärgede kaudu: näiteks võib liikumiskeelu rikkumine vähendada laste liikumist. eraldatud digiaeg.
Tasu tähendab positiivseid tagajärgi: majapidamistööde alustamine või lõpetamine ilma meeldetuletusteta võib teenida täiendavat digitaalset aega.
Kui vanem annab oma lapsele laupäeva hommikul kaks tundi ekraaniaega, saavad nad kogu nädala jooksul positiivset käitumist järk-järgult premeerida.
See otsene, mõõdetav ja tingimuslik lähenemine tagajärgedele annab lapsele võimaluse oma juurdepääsu üle kontrollida.
5. Edendada kriitilist mõtlemist: Nagu iga murettekitava käitumise puhul, on noorte jaoks oluline oma digiharjumuste üle kriitiliselt mõelda.
Tarbitava sisu üle arutlemine on hea viis õpetada noori eristama positiivseid ja negatiivseid mõjusid, seadma kahtluse alla veebiallikate usaldusväärsus ja tegema teadlikke valikuid.
6. Näidake eeskuju: Üks viis tervislike digiharjumuste kujundamiseks on see, et vanemad modelleerivad käitumist, mida nad soovivad oma lapses näha. Vanematele oleks kasulik ka oma digikogemuste arvestamine ja tervislike digiharjumuste säilitamine. Vanematel võib olla abi, kui nad paljastavad oma digitaalsed võitlused ja juhtimistehnikad viisil, mis sobib laste ja noorte küpsusastmega ning vanema ja lapse suhtega.
7. Vaadake uuesti ja kohandage: Ekraaniaega ja digijuhiseid tuleb perioodiliselt kohandada, kui lapsed kasvavad, saavad rohkem vastutust ning muutuvad digitaalsed vajadused ja eelistused.
Hoides silma peal põhieesmärkidel, milleks on terve suhte hoidmine ning noorte sotsiaalse ja emotsionaalse pädevuse arendamine, saavad vanemad ja noored edukalt digimaastikul koos läbida.
