CBD ehk kannabidiool on üks olulisemaid kanepitaimes (Cannabis sativa) leiduvaid ühendeid, mis on viimasel kümnendil pälvinud laialdast teaduslikku huvi. Erinevalt THC-st (tetrahüdrokannabinool), mis tekitab psühhoaktiivset mõju, ei ole CBD-l tuvastatud joovastavat ega meelt muutvat toimet. See on üks põhjustest, miks CBD-d uuritakse laialdaselt võimalike terapeutiliste rakenduste vaatenurgast.
Kuidas CBD toimib?
Inimkeha omab endokannabinoidsüsteemi, mis reguleerib mitmeid füsioloogilisi protsesse nagu meeleolu, uni, söögiisu ja immuunsüsteemi talitlus. CBD mõjutab seda süsteemi, sidudes end retseptoritega (näiteks CB1 ja CB2), kuigi mitte nii otseselt kui THC. Selle tulemusena võib CBD mõjutada põletikuprotsesse, tuju ja närvisüsteemi aktiivsust.
Uuringute peamised suunad
- Valu ja põletik:
Mitmed loomkatsed ja varased kliinilised uuringud viitavad, et CBD võib aidata vähendada põletikku ja seeläbi leevendada kroonilist valu. Uuritakse näiteks CBD-d reumatoidartriidi või fibromüalgia sümptomite leevendamisel. - Ärevus ja stress:
Esialgsed uuringud on näidanud, et CBD võib olla rahustava toimega. On tehtud katseid, kus CBD-d manustatud katsealustel vähenesid ärevusseisundid, näiteks sotsiaalse ärevushäire puhul. Nende tulemuste kinnitamiseks on siiski vaja täiendavaid ja pikemaajalisi uuringuid. - Epilepsia ja krambid:
CBD-d on enim uuritud just epilepsiaga seoses. On olemas ravimeid, mis sisaldavad CBD-d ning mida kasutatakse teatud ravimresistentsete epilepsiavormide (nt Dravet’ sündroom, Lennox-Gastaut’ sündroom) raviks. Seda peetakse üheks kõige veenvamaks tõendusmaterjaliks CBD kasuteguri kohta meditsiinis. - Neuroloogilised haigused:
On leitud, et CBD võib potentsiaalselt mõjutada neurodegeneratiivseid protsesse, näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni haiguse korral, kuid kliinilises praktikas ei ole see veel laialt levinud. Uuringud jätkuvad, et selgitada välja täpne toimemehhanism ja võimaliku ravikasutuse ulatus. - Antioksüdantne ja antipsühhootiline toime:
Mõned teadusuuringud näitavad, et CBD-l võib olla antioksüdantne toime, mis võiks potentsiaalselt toetada rakkude üldist tervist ja aidata kaasa neurokaitsele. On ka leitud, et CBD võib vähendada teatud psühhootilisi sümptomeid, kuid see valdkond vajab palju täiendavat uurimist.
Ohutus ja kõrvaltoimed
Kuigi CBD-d peetakse üldiselt suhteliselt ohutuks, võivad mõned inimesed kogeda kergeid kõrvaltoimeid, nagu väsimus, seedehäired või muutused söögiisus. Enne CBD shop või mõne muu toidulisandi kasutamist on alati soovitatav konsulteerida perearsti või erialaspetsialistiga, eriti kui tarvitate juba muid ravimeid.
Kokkuvõte
CBD teaduslik taust on kiirelt arenev valdkond, kus uued uuringud ilmuvad regulaarselt. Seni on saadud mitmeid julgustavaid tulemusi, eriti seoses põletikuvastase, ärevust leevendava ja krampidevastase toimega. Sellegipoolest on vajalik rohkem ulatuslikke kliinilisi uuringuid, et määrata täpseid annuseid, võimalikke pikaajalisi kõrvalmõjusid ja ravivõimalusi erinevate terviseseisundite puhul.
CBD jätkuv uurimine annab lootust, et tulevikus võib leida uusi looduslikke viise paljude krooniliste haiguste ja sümptomite leevendamiseks. Nii jäävad teadlased, tervishoiutöötajad kui ka tarbijad põnevusega jälgima CBD-l põhineva teadusvaldkonna edasist arengut.