5. märts 2023 –
Mõni aasta tagasi, pärast arvukaid aruandeid ja hilisemaid uurimisi väärkohtlemine lasteaedades ja RSA-des teema videovalve lasteaedadeset vältida sarnaseid tõsiseid episoode.
2016. aastal tehti ettepanek kehtestada nendesse keskkondadesse kaamerate paigaldamise kohustus, kaitsta lapsi ja vanureid, kuid eelnõu jäi senatis soiku. Nii et kui te ei tea, kuidas teie lapsed on kaitstud, tehkem olukorrast kokkuvõte.
Kaamerad lasteaedades: arve
Erinevad ja kohutavad uudised, lapse ahistamine ja eakad inimesed, on aastate jooksul tõstatanud videovalve teema lasteaedades ja vanadekodudes.
Kõige haavatavamate ehk väikelaste ja eakate kaitsmiseks tehti ettepanek kehtestada videovalve kohustus ehk luua kontrollsüsteem, mis tagaks nende turvalisuse enne võimalikku kaebust, seda ka kaamerate heidutusvõime tõttu.
Arve nr. 2505 17. Seadusandlik ka ettepanek asutada psühhosobivuse testid lasteaedade haridustöötajatele. Algatus pälvis ajalehtedes ja lapsevanemate seas palju tähelepanu ning läbis isegi esinduskoja eksami, kuid jooksis senatis karile tänu tulisele arutelule töötajate privaatsuse üle.
Mis puutub aga põhihuvide, näiteks kõige haavatavamate inimeste tervise kaitsmisse, siis isegi privaatsuse tagaja on rõhutanud võimalust kohaldada erandeid teatud privaatsusreeglitele. Seda punkti rõhutas ka Davide Carlo Sibilio del Kodakonid, kes märkis seejärel, et salvestiste säilitamine – st säilitamine krüpteeritud süsteemide kaudu – oleks võinud tagada õige kaitse. Lisaks oleksid salvestised, nagu ka korteriühistute videovalve puhul, olnud kättesaadavad ainult politseile ja nendega saaks tutvuda ainult kaebuse korral.
Küsimus on endiselt lahtine, isegi kui on palju avalikke struktuure, mis on juba varustatud videovalvesüsteemiga. Lõpuks jäi kulude küsimus: paigaldamiskohustuse kehtestamisega oleks riik pidanud eraldama suuri ressursse ka suure hulga asutuste, sealhulgas riiklike ja eralasteaedade ning vanadekodude katmiseks.
Kaamerad lasteaedades: dekreediga vabastatakse ehitusplatsid
Tegelikult kehtestati 3 aastat hiljem 2019. aasta seadusega 55 (nn ehitusplatsi vabastamise dekreet) valvesüsteemide paigaldamiseks saadaolevad vahendid: 80 miljonit eurot, mis eraldati aastatel 2019–2024.
Art. 5-septid (Videovalvesüsteemid alaealiste ja eakate kaitseks). – 1. Alaealiste võimalikult laiaulatusliku kaitse tagamiseks lastele suunatud haridusteenustel ning riiklikes ja eralasteaedades moodustatakse Siseministeeriumi 2019. aasta prognoosis miljonit eurot fond sihtkapitaliga 5 ja 15 miljonit eurot. eurot igal aastal aastatel 2020–2024, mille eesmärk on tagada igale omavalitsusele rahalised vahendid, mis on vajalikud suletud ahelaga videovalvesüsteemide paigaldamiseks igasse kooli klassiruumi, samuti seadmete ostmiseks, mis on mõeldud pildi säilitamiseks. piisav ajavahemik.
14.06.2019 seadus nr. 55
Kuid nagu seaduse tekstist nähtub, ei viidata paigaldamise kohustusele ja ajastusele isegi siis, kui eesmärk on paigaldada “suletud ahelaga videovalvesüsteemid iga kooli igas klassiruumis“.
Videovalvesüsteemid koolides
JA alg- ja keskkoolides? Kas kaameraid saab paigaldada ka alg-, kesk- ja keskkoolidesse? Vastus on jah, kuigi otstarve ja kasutus on väga erinevad kui väikelaste ja vanadekodude eakate elanike kaitse.
Privaatsusgarantii on ise uuendanud oma Vademecum “Privaatsuskindel kool” selgitada, kuidas koolides kaameraid kasutatakse.
Nagu käsiraamat ise ütleb:
Koolidesse on võimalik paigaldada videovalvesüsteem, kui see on hädavajalik hoone ja kooli vara kaitsmiseks, piirates filmimist ainult
mõjutatud piirkonnad, nt varguse ohvrid ja muud vandalism.
Seetõttu oleks koolimajadesse kaamerate paigaldamise eelduseks ennetamine vandalism ning mitte enam õpilaste ja koolitöötajate turvalisus. Seetõttu on selge, et koolis käijate privaatsuse kaitsmiseks süsteem tuleb tingimata aktiveerida alles koolitegevuse lõppedes ja kooliväline. Lisaks peab kool täitma kõiki seaduslikke kohustusi seoses siltidega.
Kuidas aru saada, kui last koolis halvasti koheldakse?
Märgid, mis võimaldavad mõista, kas laps on kodus või koolis väärkohtlemise ohver, ei ole alati ilmsed. Küll aga oskab vanem tänu sügavatele teadmistele oma lapse kohta märgata ebamugavustunde märke äkiliste käitumismuutuste korral.
Vihjeks võib saada laps, kes muutub rõõmsameelsest introverdiks, kes oli varem rahulik ja kannatab nüüd unehäirete all, kellel on äkilised vihapursked või kaotab söögiisu. Oluline on rõhutada, et need märgid ei pruugi tähendada, et ebamugavustunne on põhjustatud väärkohtlemisest, vaid need on hoiatusmärgid.
See on näitaja, mis peaks sundima vanemat olema tähelepanelikum, jäädes samas rahulikuks. Mis puudutab koolieelikuid, kes saavad rääkida ja oma kogemusi jagada, Küsimusi on võimalik esitada, kuid on oluline, et neid esitataks erapooletultilma et me kardame vastust välja pakkuda.
