„Värvime lihtsalt seinad üle“ – just nii saavad alguse paljud remondiprojektid. Mõne päeva pärast selgub, et vana põrand ei sobi enam uue tooniga, köögitasapind on kulunud ja vannitoa segisti lekib. Üks väike plaan kasvab märkamatult suureks ettevõtmiseks ning koos sellega suureneb ka eelarve.
Remont ei tule tavaliselt kõige sobivamal ajal. Sageli langeb see kokku kooliaasta alguse, suvepuhkuse, auto remondi või mõne muu suurema väljaminekuga. Just seetõttu tasub enne esimese värvipurgi või uue mööbli ostmist korraks kogu pilt läbi mõelda.
Kõige kallimad kulud ei ole alati need, mida alguses märkad
Remondi tegelik hind selgub tihti alles siis, kui töö juba käib. Esialgu võib tunduda, et vaja on ainult uusi köögikappe, värskemat vannituba või paari suuremat uuendust, kuid vana maja või korteri puhul võivad ootamatud tööd kiiresti plaani muuta.
Kui esialgne eelarve hakkab kasvama, hakatakse vahel uurima ka võimalusi, mida koduremondi laen pakub, et võrrelda erinevaid viise suurema remondiprojekti kulude korraldamiseks. Enne otsuseid tasub aga esmalt selgeks teha, millised tööd on tegelikult vajalikud ja milline summa kogu projektile lõpuks kulub.
Näiteks võib uue köögi paigaldamisel selguda, et elektrisüsteem vajab uuendamist või olemasolevad ühendused ei sobi uute kodumasinatega. Vannitoa puhul võivad plaatide eemaldamise järel välja tulla niiskuskahjustused või torustikuprobleemid, mida enne tööde alustamist ei olnud võimalik märgata.
Allahindlus ei tähenda alati, et ostuga peab kiirustama
Kevadised ja sügisesed kodusisustuse kampaaniad mõjuvad ahvatlevalt. Kui köögitehnika, diivan või söögilaud on tavahinnast mitusada eurot odavam, tekib tunne, et parem võimalus võibki käest libiseda.
Praktikas juhtub aga sageli, et allahindlusega ostetud ese jääb kuudeks pakendisse seisma, sest remont pole veel sinnamaani jõudnud. Vahepeal võivad tekkida hoopis kulud, mida ei olnud plaanis – näiteks põrandatööd või elektriku arve.
Hea nipp on koostada ostunimekiri tööde järjekorra järgi. Nii jõuavad koju kõigepealt need asjad, mida päriselt kohe vaja läheb, mitte need, mis lihtsalt soodushinnaga silma jäid.
Pere eelarves konkureerivad omavahel mitu olulist asja
Remont ei käi tavaliselt pereelus eraldi sündmusena. Samal ajal tuleb arvestada laste huviringide, suvelaagrite, autohoolduse või uue kooliaasta kuludega.
Kui mitu suuremat väljaminekut satuvad samasse perioodi, pole ka termin tarbimislaen võõras. Seda teemat uuritakse, et võrrelda, kuidas erinevaid kulusid oma rahaplaneerimises arvesse võtta. See ei tähenda alati kohe otsuse tegemist – sageli algab kõik lihtsalt sellest, et pannakse numbrid kokku ja hinnatakse, milline lahendus sobiks konkreetse olukorraga.
Kõigepealt tasub üle vaadata pere igakuised kohustused ning teha vahet sellel, mida on vaja lahendada kohe ja mida saab mõne kuu võrra edasi lükata.
Kodu ei pea valmima ühe suvega
Sotsiaalmeedias jääb sageli mulje, et terve kodu saab mõne nädalavahetusega uue ilme. Tegelikkuses valmib enamik kodusid samm-sammult. See nädal saab valmis vannituba, järgmisel aastal uuendatakse köök ja alles hiljem jõuab kord terrassi või aiani. Selline tempo on täiesti tavapärane ning sageli ka rahaliselt mõistlikum.
Kui suuremad tööd jagada etappideks, on lihtsam eelarvet kontrolli all hoida ja ootamatud kulud ei löö kogu pere rahaplaani segamini.
Läbimõeldud plaan teeb remondi lihtsamaks
Edukas remont ei sõltu ainult heast ehitajast või ilusatest materjalidest. Sama palju loeb see, kui realistlik on eelarve ja kas kõik suuremad kulud on enne alustamist läbi mõeldud.
Enne järgmise remondiprojekti käivitamist tasub võtta kasvõi pool tundi, panna kõik plaanitavad tööd ja ostud kirja ning hinnata, millised neist on tõesti kiireloomulised. Väga sageli aitab just see lihtne harjutus vältida kulutusi, mida oleks saanud edasi lükata või sootuks tegemata jätta.
