Kui olete kunagi avanud oma lapse toa ukse vaid selleks, et teid tervitab riiete, mänguasjade ja kes teab veel millegi meri, pole te üksi.
Lugematute meeldetuletuste, palvete ja ähvarduste hulgas satuvad vanemad sageli oma lastega võitlusse, kui on vaja kordategemist. Paljude meist on see lõputu tsükkel “proovi ja lase minna” ning seejärel “käivitub ja plahvatab”. Sellest tekkiv jätkuv konflikt võib kõigile stressi tekitada.
Kuid te ei ole määratud elama legohunnikutes, kogutud pulkade ja kividega – või tubades, mis on täis vanu toitu ja pesemata nõusid, kuni teie lapsed kodust lahkuvad. Sellele lähenemiseks on erinev viis.
Miks on lapsed ja teismelised segased?
Laste segadusel on arengulised põhjused.
Lapsed ja teismelised ei arenda oma aju kõrgetasemeliseks organiseerimiseks vajalikku osa täielikult välja enne täiskasvanuks saamist ning korrastustöö võib neile kergesti üle jõu käia.
See ei tohiks neid siiski konksust lahti saada. Organiseerimisoskuste harjutamine on ajule suurepärane. Uuringud näitavad, et juba 18. elukuust abistamine korrastamisel on seotud paremate prosotsiaalsete oskustega (oskus teistega koos töötada).
Samuti võib olla raske ruumi korras hoida, kui lastel on toas liiga palju mänguasju. See tähendab, et nad peavad mänguasja leidmiseks asju läbi tuhnima või mänguasjakorve välja viskama. Liiga suur valik võib ka viia lapsed kiiresti ühe mänguasja või tegevuse juurest teise juurde.
CC BY
Miks sa ei peaks seda lihtsalt ise selgeks tegema
Vanemana võime sattuda tsüklisse, kus tunneme end ülekoormatud ja pettunud ning kaotame oma lapse vaatenurga. Nooremate laste jaoks on mäng töö – suur osa nende õppimisest toimub mängides.
Kui katkestame nende mängu ja korrastame nende meistriteose või viskame välja mõne erilise eseme, võib see murda usalduse ja tunda end nende jaoks laastavalt.
Teismeliste (ja isegi nooremate laste) jaoks on isiklik ruum oluline, et arendada oma maailma tervet identiteeti ja kontrollitunnet.
Nii et kui vanemad tungivad oma tuppa ja liigutavad oma asju, võib see tunduda rikkumisena.
Kuidas saaks korrastamist lihtsamaks teha?
-
Võtke aega lapsega rääkimiseks kordategemisest rahulikul hetkel (kui te ei palu neil midagi koristada). Ärge tehke sellest loengut – tunnistage, kui raske on oma tuba korras hoida, küsige nende ideid, mis võiks aidata, ja otsustage koos tavapärase rutiini kasuks (võib-olla teevad nad oma toa alati enne telerit kiiresti korda või on töö teatud päeval). Arutage, mis võib takistada ja kuidas te koostööd teete.
-
Hoidke oma lapse toas vähem mänguasju ja nende jaoks eriline koht. See võib muuta ruumi atraktiivsemaks ja organiseeritumaks, inspireerida mängulusti ja loovust ning hõlbustada korrastamist.
CC BY
-
Pange tähele hetki, mil teie lapsed koristavad ja tunnustada nende pingutusi. Lastele meeldib, kui neid märgatakse – me kõik teeme seda!
-
Jagage ülesanne väiksemateks osadeks vanematele lastele. Näiteks võite soovitada: “Kuidas oleks kogu Lego sellesse kasti pakkimine”, selle asemel, et öelda “korista oma tuba”.
-
Olge nooremate lastega mänguline. Koristamine võib olla ühenduse loomise aeg. Laske neil kõigepealt kõik punased mänguasjad üles otsida ja seejärel vaadake, kui kiiresti nad teieni toovad pesemist vajavad sokid.
-
Pange tähele emotsioone, mida teie laps tunneb kui palute neil korda teha. Vaadake neid emotsioone kui võimalust ühenduse loomiseks ja juhendamiseks. Näiteks: „Seda hämmastavat kindlust on raske koristada, sa nägid selle nimel palju vaeva. Mulle meeldib, kui hubane see on.” Ja nimetage emotsioone, kui lähete. Näiteks: „See on tohutu, kui koristada on nii palju. Kas olete mures, kust alustada?” Või lahendage probleem koos: “Mida võiksime kõigepealt ära koristada?”
-
Teismeliste puhul kasutage ühesõnalisi meeldetuletusialustades vaid ühest puhastamist vajavast asjast (näiteks “pesemine?” või “taldrikud?”). Ühesõnalised meeldetuletused võimaldavad teismelisel nägu säästa ja lahinguid ennetada. Jälgige oma hääletooni ja kehakeelt – proovige jääda soojaks, kindlaks ja lahkeks.
