Hormoonid nagu dopamiin ja kortisool ei kõla tänapäeval kellelegi vast uue sõnana. Dopamiini tuntakse kui niinimetatud heaoluhormooni, õnnehormooni ning kortisool on seevastu teada-tuntud stressihormoon. Kuidas aga neid kehas vabastada ning millised on nende hormoonide tekitatud mõjud kui rääkida näiteks hasartmängurlusest ja mängimisest?
Lisaks peale kortisooli ja dopamiini on kehas veel mitmeid muid hormoone, mida mängimine ja hasartmängurlus mõjutavad. Veelgi enam, kuidas saavad hasartmängurlusest mõjutatud naiste reproduktiivsed hormoonid ning mis see endaga kaasa tuua võib?
Üheks levinud müüdiks on see, et naised ei mängi hasartmänge ega käi kasiinos. Usutakse, et enamasti on hasartmängudest mõjutatud madala sissetulekuga noormehed ning need, kellel juba on mingisugused probleemid vaimse tervisega. Kas see on päriselt nii ning on see tõesti nii lihtne matemaatika? Või ehk peitub selle kõige taga hoopis midagi enamat?
Mis üldse on hasartmäng?
Tihtipeale peetakse hasartmängu all silmas kasiinos mängitavaid mänge. Loomulikult ei ole see vale, kuid tegelikkuses on tegemist hoopis laiema valdkonnaga. Hasartmängude alla kuuluvad mitmed hasarti tekitavad tegevused, milleks näiteks on toto, kasiinomängud, spordipanuste ja ennustuste tegemine, loto ja igasugune auhindadega loterii ning ka sõprade seas korraldatud rahalised pokkeriturniirid.
Üheks põhjuseks, miks enamasti peetakse hasartmängudeks kasiino külastamist, on kasiinomängude populaarsuse tõus tänu interneti ja digitaliseerimisega tulnud netikasiino teenusepakkujatele. Tänapäeval on inimestele kergesti kättesaadavad nii kohalikud kui välismaa netikasiinod, mis pakuvad erinevaid mänge võrreldes kohalikega. Ka väikeses Eesti riigis on mitmed välismaa netikasiinod lubatud ning toimetavad siin juba mõnda aega.
Kes on hasartmängudest enim mõjutatud?
Kuigi igasuguste müütide kohaselt räägitakse meestest vanuses 20-29 ja madala sissetulekuga inimestest, siis reaalsus on hoopis teine. Nimelt selgus 2019. aastal Kantar Emori poolt läbi viidud uuringus, et peamiselt on mängijateks 30-39. aastased inimesed, sealjuures on naiste ja meeste osakaal selles uuringus protsentuaalselt küllaltki võrdne. Mis puudutab aga sissetulekut, siis selgub samast uuringust, et mängijateks on pigem keskmise sissetulekuga inimesed.
Üldiselt aga on leitud, et enamasti on hasartmängude mängijateks inimesed, kellel on käitumis- või emotsionaalsed probleemid; erinevate uimastite tarvitamise ajalugu, aktiivsus- ja tähelepanuhäire või antisotsiaalne isiksushäire. Küll aga ei ole need ainsad tegurid. Nimelt mõjutavad hasartmängukäitumist veel näiteks vaimse tervise probleemid, keskkonna surve pere või sõprade näol, teatud isikuomadused ning mõnede käitumist mõjutavate ravimite tarvitamine.
Kortisool ehk tuntud stressihormoon
Inimese kehas toodavad kortisooli neerupealised. Kui inimene kogeb stressireaktsiooni, siis neerupealistest vabaneb kortisool. Näiteks hasartmängude mängimise puhul vabaneb kortisooli tihtipeale just kõrgete panuste tegemisel, kuna tekib hirm raha kaotuse ees. Pikaajaline hasartmängude mängimine võib aga tõsta üldist kortisooli taset kehas, eriti kui mängitakse raha pärast, mitte meelelahutusena.
Küll aga kui kortisooli tase kehas on pikaajaliselt tõusnud, võivad sellega kaasneda väga mitmed erinevad terviseprobleemid. Eriti naiste jaoks kipub oluline olema, et kortisooli taseme tõus kehas võib põhjustada kaalutõusu, ärevust, depressiooni ja unehäired. Lisaks pikaajaline kortisooli taseme tõus mõjutab naistel ka menstruaaltsüklit, mis omakorda mõjutab oluliselt naiste reproduktiivseid organeid.
Kõikide lemmik dopamiin – õnnehormoon
Kuigi võib ju mõelda, et õnnehormooni ehk dopamiini pole kunagi liiga palju, tekivad kehas probleemid, kui inimesel on seda pikaajaliselt liiga vähe või ülemäära palju. Dopamiin mängib väga suurt rolli inimese emotsionaalses heaolus ning vaimses tervises. Dopamiin on neurotransmitter ehk neurohormoon, mis vastutab meeleolu ning premeerimissüsteemi eest. Lihtsalt öeldes, dopamiini abil tunneme naudingut ja tasu. Need on aga head tunded.
Hasartmängude mängimisel vabaneb ajust dopamiin. Küll aga pole tegemist lihtsalt pidevalt vabaneva dopamiiniga, vaid see reaktsioon tekib siis, kui inimene kogeb väikseid võite, suuremaid võite või peaaegu võite. Sealjuures näiteks nii kohalikud kui välismaa netikasiinod pakuvad suurel hulgal slotimänge, mis on üles ehitatud nii, et hoida inimest mängimas. Mängus hoiab inimest väikesed võidud, peaaegu võidud ja kütkestab graafika.
Kuna selline dopamiini poolt tekkiv naudingu ja tasu saamise tunne on niivõrd hea, et inimene tahab seda veel ja veel kogeda, kiputakse aina enam mängima. Küll aga pikajalisel mängimisel võib aja jooksul niimoodi muutuda dopamiini ja teiste neurotransmitterite omavaheline tasakaal, mis mõjutab oluliselt vaimset tervist ning võib isegi viia depressiooni ning ärevuseni.
Reproduktiivsete hormoonide tasakaal
Kuna kortisooli vabanemine tekitab stressireaktsiooni, mis on vajalik ja normaalne nähtus iga inimese jaoks. See on oluline ohu ja ellujäämise seisukohalt. Küll aga pikaajaline kortisooli liigne vabanemine mõjutab tugevalt ka teisi hormoone, naistel näiteks östrogeeni ja progesterooni. Seetõttu võib naistel tekkida ebaregulaarne menstruaaltsükkel ning probleeme rasestumisel. Madal östrogeen on seotud ka meeleolu kõikumise ja suurenenud ärevusega.
Lisaks tuleb silmas pidada, et naistel progesteroon mõjutab suuresti ka unetsüklit ja meeleolu. Stress aga alandab progesterooni taset, mistõttu võivad tekkida meeleoluhäired, ärevus või unetus. Oluline on jälgida tervist, meeleolu ning kuidas päriselt on tunne hasartmänge mängides ja pärast mängimist. Kas see tundus pigem nagu meelelahutus või mitte?
Psühholoogilised mõjud ja hormonaalne tasakaal
Ühelt poolt pakub netikasiino ning teised hasartmängud võimalust meelelahutuseks, igapäevastest muredest eemale saamist ning hetkeks võtta aega iseendale. Seetõttu on hasartmängude mängimisel loomulikult ka mitmeid häid omadusi. Tegemist on siiski meelelahutuse vormiga ning kui sellesse suhtuda kui meelelahutusse, siis võivad mõjud olla enamasti positiivsed. Vahel võib ju näiteks läbi netikasiino mängude natuke dopamiini oma päeva juurde lisada.
Võtmesõnaks iga mängu, meelelahutuse ning hasartmängu puhul on siiski tasakaal. Millegagi ei tasuks üle piiri minna, olgu selleks raamatute lugemine või mõned välismaa netikasiinod. Kes on suuremat sorti hasartmängude harrastaja, siis on mõistlik jälgida oma käitumist ja meeleolu. Nii nagu kinos käies võib inimene kogeda dopamiini vabanemist südamliku filmi puhul ning kortisooli vabanemist mõne õudusfilmi vaatamisel, saab sama kogeda ka netikasiino poolt pakutavates mängudes.
