Loomulik on tunda kartlikkust lapsevanemaks saamisega kaasnevate kohustuste ees – rahalised kohustused, emotsionaalne ja praktiline toetus ning eluaegne pühendumine. Ja lapsevanemaks olemine toimub mitmel kujul. Enda puhul sain esimest korda isaks 2013. aastal. Uues rollis olin sunnitud oma akadeemilise asjatundlikkuse – uurin isadust ning muuhulgas väikest lapsepõlve ja arengut – päriseluga kokku põimima.
Isaks saamine oli sügav ja muutev kogemus. Alates hetkest, kui viljastumine kinnitati, seisin silmitsi paljude emotsioonidega. Rõõmu ja ootuse keskel tekkis hirm. Mul oli mure oma võimete kui isana, kohustuste ja tundmatu pärast.
Selle asemel, et pidada hirmu takistuseks, võtsin selle omaks kui kasvu ja mõistmise katalüsaatoriks. Hirm isaks saada ei ole nõrkuse märk. Pigem annab see tunnistust rolli suurusest. On loomulik, et tunnete kartlikkust lapsevanemaks olemisega kaasnevate elukestvate kohustuste ees.
Selles artiklis tahan rõhutada seda, mida minu ja teiste uurimused näitavad isa kaasamise tähtsuse kohta – alates viljastumisest kuni raseduseni kuni sünnituseni ja pärast seda, olenemata sellest, milline on isa suhte staatus oma laste emadega. Kaasatud isad mängivad oma laste elukestvas heaolus üliolulist rolli.
Rasedus ja sünnituseelne hooldus
Sünnituseelne periood on nii lapseootel emade kui ka isade jaoks tohutute füüsiliste ja emotsionaalsete muutuste aeg. Tulevased emad vajavad igal sammul rahalist, emotsionaalset ja praktilist tuge.
Kolleegidega läbi viidud uuringud näitavad, et kaasatud isa võib julgustada emasid otsima sünnituseelset abi varem, sööma tervislikumalt, liikuma rohkem ning vältima alkoholi, narkootikumide kuritarvitamist ja suitsetamist.
Isade vankumatu emotsionaalne ja praktiline toetus oma partnerile on raseduse tõusude ja mõõnade ajal nii oluline. Alates julgustavate sõnade pakkumisest kuni lihtsalt kaastundliku kuulamiseni võivad isad aidata leevendada stressi ja ärevust, edendades oma partneri ja sündimata lapse turvatunnet ja stabiilsust.
Ja isadel pole kunagi liiga vara oma sündimata lastega sidemeid luua. Rääkimine, lugemine ja muusika mängimine võivad tugevdada isa-lapse suhet juba enne sündi.
Lapsepõlv ja väikelapsepõlv
Ka sünnitusjärgsel perioodil on isad tohutult tähtsad. Uuringud on näidanud, et isad mõjutavad olulisi otsuseid, näiteks seda, kas naised toidavad last rinnaga, kui kaua nad rinnaga toidavad ja kui kiiresti nad oma lapse sündi registreerivad.
Nad toetavad oma laste emotsionaalset, kognitiivset ja sotsiaalset arengut mitmel viisil. Hooldusülesanded, nagu kaisutamine (känguru eest hoolitsemine, kui imikuid hoitakse naha vastas vanema või hooldaja juures), rahustamine, toitmine, vannitamine, mähkmete vahetamine ja magamamineku rutiin tugevdavad isa ja lapse sidet. Samuti edendavad nad tugevat usalduse, kiindumuse ja turvaliste suhete alust.
Isade kaasamine mängu- ja avastustegevustesse stimuleerib laste uudishimu, loovust ja probleemide lahendamise oskusi. Alates piilumis- ja tiksumismängudest kuni ehitusklotside ja pusledeni saavad isad aidata kujundada oma laste sotsiaalseid oskusi, emotsionaalset vastupidavust ja enesekindlust. Õueseiklused, nagu jalutuskäigud looduses ja väljasõidud mänguväljakutele, pakuvad isadele ja lastele võimalusi koos maailma avastada, soodustades ime- ja avastamistunnet.
Keskmine lapsepõlv ja noorukieas
Keskmist lapsepõlve ja noorukiea iseloomustavad üleminekud ja verstapostid: koolide alustamine ja vahetamine, sõprussuhetes navigeerimine, identiteedi arendamine. Isad pakuvad lastele kogu aeg juhiseid, juhendamist, kindlustunnet, perspektiivi ja emotsionaalset tuge. Kõik see aitab lastel kujundada oma hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, aga ka vastupidavust ja toimetulekuoskusi.
See on aeg, mil lastel arenevad oma huvid ja hobid, andes isadele võimaluse suhelda läbi ühiste tegevuste – sportides, loodusega tutvudes või muusikat või kunsti nautides. Isad, kes tegelevad aktiivselt hariduse, koolivälise tegevuse ja hobidega, näitavad üles pühendumust oma laste edule ja heaolule.
Isad, kes hoiavad avatud suhtlemist ja loovad oma lastega usalduslikke suhteid, loovad ka toetava keskkonna, kus teismelised tunnevad end mugavalt juhendamist ja nõu otsides.
Noor täiskasvanuiga
Üleminek noorukieast täiskasvanuikka on veel üks oluline etapp lapse elus. Sel perioodil areneb ka isade roll. Kuid nende mõju on endiselt sügav.
Selles etapis pakuvad kaasatud isad stabiilsust, juhendamist ja emotsionaalset tuge, kui nende lapsed teevad otsuseid hariduse, karjääri ja suhete kohta. Pakkudes mentorlust, julgustust ja kuulavat kõrva, annavad isad oma täiskasvanud lastele võimaluse oma kirgede poole püüda, takistustest üle saada, võimalusi kasutada ja eesmärke saavutada.
Pakkudes autonoomia ja otsuste tegemise võimalusi, saavad isad anda lastele võimaluse oma elu eest vastutada ja oma eesmärke enesekindlalt taotleda.
Isad tunnevad uhkust oma noorte täiskasvanud laste saavutuste ja verstapostide tähistamise üle, olgu selleks siis kolledži lõpetamine, karjääri alustamine või uute seikluste alustamine. Kiituse, toetuse ja julgustuse pakkumine kinnitab teie laste saavutusi. See aitab neil tunda uhkust ja olla oma võimete üle kindel.
Võib-olla kõige olulisem on see, et isad saavad jätkuvalt olla eeskujuks oma noortele täiskasvanud lastele, näidates üles selliseid omadusi nagu ausus, vastupidavus ja kaastunne. Elades oma väärtuste järgi ja näidates eeskuju, inspireerivad isad oma lapsi neid jooni jäljendama ja saama iseenda parimateks versioonideks.
Armastuse pärand
Ma ei saa üle hinnata, kui oluline on, et lastel oleks kaasatud isa. Alates eostumisest kuni täiskasvanueani on isadel oluline roll oma laste elu kujundamisel aktiivse osalemise, emotsionaalse toe ja vankumatu pühendumise kaudu. Tugevat isa-lapse kiindumust kasvatades aitavad isad kaasa oma laste kasvule, vastupidavusele ja õnnelikkusele. See loob armastuse ja sideme pärandi, mis ületab aega ja põlvkondi.
