THE lapsed Põhja-Euroopast nad veedavad iga päev palju tunde väljas ja on sageli haridustaseme ja õnnelikkuse edetabeli tipus. Seda vaatamata väga karmile kliimale ja sageli süngetele päevadele. Kuidas on see võimalik? Üks Taani emigreerunud inglasest ema selgitab seda meile, kus ta sai Skandinaavia meetodit omal nahal katsuda ja proovida.
Maailma õnnelikumate laste kasvatamise saladus
The Põhjamaade haridusmeetod erineb märgatavalt teiste kultuuride lähenemistest. Helen Russell, kes kolis Londonist Taani, vaatles neid õppemeetodeid ja jagas oma kogemusi. Põhjala lapsed söövad, õpivad, mängivad, riietuvad ja magavad näiteks erinevalt vastsündinud magavad õues isegi miinustemperatuuridel. Need lapsed laulavad, võitlevad, ronivad, kukuvad ja tõusevad tagasi. Vaatamata ebasoodsatele ilmadele veedavad nad iga päev tunde õues.
Nii et siin on Seitse väikest lapsevanemaks saamise saladust mille Helen Russel on kogunud oma viimasesse raamatusse iroonilise pealkirjaga “Kuidas kasvatada viikingit – maailma õnnelikumate laste kasvatamise saladused” (Kuidas kasvatada viikingit – Maailma kõige õnnelikumate laste kasvatamise saladused).
Põhjamaade haridusmeetod 7 punktis
Põhjamaid tajutakse harva spontaansete ja muretutena, eelistades spontaansusele “planeeritud meelelahutust”. Siiski on nad regulaarselt Unicefi õnne, hariduse ja võrdõiguslikkuse edetabeli tipusmille heaolu on maailmas kõrgeim.
Mõningaid nende vanemliku lähenemisviisi aspekte saab rakendada kõikjal, samas kui teised võivad olla inspiratsiooniks paljudele vanematele, kes soovivad ka siin Itaalias haridusmeetodeid muuta.
1 – mängige iga päev
Mäng on põhimõtteline Põhjamaades. Taani, soome, rootsi, islandi ja norra keele “mängima” tähistavad verbid viitavad konkreetselt nauditavatele, struktureerimata või sisemiselt motiveeritud tegevustele.
LOE KA: 50 asja, mida peaksime lubama oma lastel teha enne 12. eluaastat
Norra Queen Maudi ülikooli läbiviidud uuringud näitavad, et lastel, kes pole kunagi saanud puu otsa ronida, areneb hirm kõrguse ees, erinevalt neist, kes seda teevad ja saavad haiget. Võitlusmäng on oluline ka arenguks, koostöö õpetamiseks, usalduseks ning jõu ja konfliktide juhtimiseks.
2 – Õpetage lapsi mõtlema, mitte seda, mida mõelda
Põhjamaa lapsed alustavad kooli kuueaastaselt (Soomes seitsmeaastaselt) lühikeste päevadega, ilma häälteta, kontrolltööd või kodutööd kuni umbes 11-aastased. Sabilah Eboo Alwani Cambridge'i ülikoolist ütleb, et selline lähenemine säilitab kvaliteetaega arendamiseks. Taani süsteem lähtub laste huvidest, õpetades neid pigem mõtlema kui eksameid sooritama.
LOE KA: Chieri: Soome õpetus kehtis esimeses Itaalia koolis
Avalik esinemine kuulub kooli rutiini alates kuuendast eluaastast, lugemine algab umbes kaheksandast eluaastast. Seda ideed järgitakse ka Soomes: Soome lapsed õpivad lugema aasta pärast näiteks prantsuse ja itaalia lapsi. Suurepäraste tulemustega. Põhjamaad ületavad 15-aastaselt OECD keskmist ning Soome on eesotsas.
3 – Pole olemas sellist asja nagu halb ilm
Põhjamaades parandab õues veedetud aeg koostööd, vähendab stressi ja aitab keskenduda. Unustamata kasu immuunsüsteemile, mis on oluliselt tugevnenud.
Norras on friluftsliv ehk “õues elamine” peaaegu ilmalik religioon. Lapsed õpivad talvele vastu astuma positiivse suhtumisega ja sobiva riietusega, sest pole olemas halba ilma, on vaid ebasobiv riietus.
4 – Kõik joonised ei lähe külmikusse
Põhjamaades ei soodustata laste liigset kiitmist. Lapsi õpetatakse oma tegusid hindama selle asemel, et pidevalt vanematelt või õpetajatelt välist heakskiitu otsida.
Vanemlik armastus on iseenesestmõistetav, mitte tulemustel põhinev. Selline lähenemine vähendab ka negatiivseid hinnanguid, kuna lapsed õpivad olema autonoomsed ja iseseisvad, ilma et neid negatiivselt märgistataks. Seetõttu on see idee Põhjamaades oma teed leidnud ära enam ütle “hästi tehtud” lapsele, kes uhkelt joonistust näitab: aga midagi enam valesti ei saaks. Vanemad õpetavad last, ka positiivse tugevdamise kaudu, oma tööd ise hindama. Tõepoolest, lapse töö vastu huvi ülesnäitamine koos protsessiga seotud küsimustega (näiteks “kuidas sa seda tegid”) näitab sügavamat seost kui “hea” ütlemine isegi vaatamata.
5 – Koos laulda on hea
The ühislaulmine on Taani koolides levinud: teaduslike uuringute kohaselt aitab laulmine vabastada oksütotsiini, mis alandab stressi ja loob sidemetunde. Århusi ülikooli teadlased on selle avastanud laulmine tugevdab kogukonnatunnet ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Pandeemia ajal juhtis Taani koorijuht Phillip Faber igapäevaseid lauluseansse, et parandada elanikkonna moraali.
6 – peretoitude tähtsus
Põhjamaade ühiskondades on peretoitlustamine kõrgelt hinnatud. Kuigi see võib kõlada imelikult, ühiskonnas, kus me sageli sööme eraldi. Aga just sellepärast, et alati ei saa koos süüa, see selleks rohkem väärtustatakse juhuseid, mil seda saab teha.
7 – Perel on palju vorme
Taanis on 37 erinevat tüüpi pereüksusi, samas Rootsis, Norras ja Islandil sünnib rohkem väljaspool abielu kui abielusiseselt. Need peremoodused on Põhjamaades teretulnud. Olenemata sellest, kuidas perekond on moodustatud, on üks laialdane aktsepteerimine, et iga perekond on erinev, kuid võrdneoma tugevate ja nõrkade külgedega.
Kõik need väikesed ideed räägivad teistsugusest ja sageli tasakaalukamast hariduskäsitlusest, mille eesmärgiks on Põhjamaade laste intellektuaalne ja emotsionaalne kasvamine. Ja sina, mis sa arvad?
