27. veebruar 2024 –
Ema annab laksu oma kaheteistkümneaastasele tütrele selle eest, et ta avaldas sotsiaalmeedias riskantsed fotod ja saatis vanemale poisile, ei leitud teda karistatavaks. Juhtum juhtus 8 aastat tagasi ja nüüd on kohtunikud naise selles süüdistuses õigeks mõistnud väärkohtlemine perekonnassest eesmärk oli hariv.
Kas haridus või väärkohtlemine?
Lugu ulatub kaheksa aasta tagusesse aega: tüdruku ema karistas pärast saadetud fotode avastamist oma toona kaheteistkümneaastast tütart mõne laksuga. Selle üksiku episoodi kohta ei esitatud ühtegi kaebust ja see mõjutas ka kohtunike otsust, kes otsustasid ta selles episoodis õigeks mõista, kuid mõistsid talle ühe aasta ja seitsme kuu pikkuse karistuse teiste väärkohtlemise episoodide eest nii tütre kui ka tema suhtes. oma ema (tüdruku vanaema).
Täpsemalt leidis EIK, et 42-aastase ema tegu ei kujutanud endast kuritegu, motiveerides otsust tõdemusega, et sekkumine viidi läbi vanemlike õiguste või kohustuste kontekstis.
Lause, mis võib-olla jätab meid segadusse, oma topelttähenduse tõttu, aga tegelikult tolle 2016. aasta üksiku episoodi puhul vähendas ja õigustas sama tüdruk, nüüdseks juba täiskasvanu, oma ema käitumist, väites, et tema oleks samamoodi käitunud.
Kohtunikud mõistsid naise seetõttu õigeks kaebuse puudumise tõttu ja seetõttu, et nende arvates oli emal tegutses kavatsusega oma tütart harida.
Otsusega taasavatakse arutelu kehalise karistamise ja laste kasvatamise üle
Ühtlasi tuletame meelde, et Itaalias ei ole füüsiline karistamine perekonnas selgesõnaliselt keelatud. Need on koolides ja vanglates keelatud, kuid Itaalia seadused ei näe ette täielikku süüdimõistmist, nagu on juhtunud teistes riikides, nagu selgub ajakirja Save The Children raportist. Paljud riigid on hukka mõistnud kehalise karistamise mis tahes kontekstis, isegi riigisiseste, samas kui Itaalias hakkasid kohtunikud alates 1996. aastast kassatsioonikohtu otsusega tõlgendama seda kui ebaseaduslikku või “parandusvahendite kuritarvitamist”. .
Loe ka: Laksud, ähvardused, aegumised: uued juhised Euroopa Nõukogult?
See otsus avab aga uuesti arutelu laste ja vanemate hariduse üle kehalise karistamise piirid. Ühelt poolt tunnustatakse vanemate õigust oma lapsi harida ja parandada, teisalt aga rõhutatakse, kuidas vägivald ei ole kunagi tõhus kasvatusmeetod ja võib põhjustada psühholoogilist kahju. Antud konkreetsel juhul aga tunnistati, et ema tegu ei olnud väärkohtlemine: tütre tegude tõsidus õigustas ema reaktsiooni.
Vaatamata õigeksmõistmisele üksiku episoodi eest, näitab süüdimõistmine teiste vägivallategude eest, et naise tegu ei olnud kõik ühte patta. Juhtum kutsub aga meid mõtisklema selle üle, kuidas kasvatada lapsi tervislikult ja lugupidavalt, kasutamata sunni või vägivaldseid meetodeid.
