Kassatsioonikohus võttis menetlusse kahe lapse vanemate kaebuse, kes nad ei ole enam sunnitud nägema oma isapoolseid vanavanemaid ja onusid.
Algselt soovitas apellatsioonikohus neil pereteraapiat ette võtta.
Lapsi ei tohiks sundida oma vanavanemaid nägema
THE konfliktid peredes need on alati olemas olnud ja mõnikord on õige korra taastamiseks vajalik seaduse sekkumine.
See on juhtum isapoolsete vanavanemate ja onudega, kes lapselaste nägemiseks pöördusid oma õiguste kaitseks kohtusse.
Riigikohtu otsus oli aga väga selge: lapsi ei saa sundida esivanematega suhet hoidma, eriti kui need alaealised väljendavad oma vastuseisu nende nägemise soovile.
Lisaks soovis Riigikohus seda selgitada tähelepanu peab keskenduma ainult alaealiste huvideleeriti kui “vanemlikku kogukonda” kuuluvate täiskasvanute vahel on vastuolulised suhted.
Alaealisi ei sunnita oma vanavanemaid nägema: juhtum
Algselt oli Milano kohus andnud korralduse vanavanemate ja isapoolsete onudega kohtumiste ajal pedagoogil kohal olla, lubades järgnevaid “vabas vormis” visiite teha alles pärast vanaema psühhiaatrilist hindamist.
Naine oli tegelikult jumalad palganud agressiivne käitumine vanemate suhtes kahest lapsest ja viimane oli suutnud neid tajuda, tekitades soovi mitte tahta temaga suhelda.
Seejärel hindas Milano apellatsioonikohus selle psühhiaatrilise retsepti kasutuks, kuna “naine ei olnud teadlik oma vaimse häire seisundist”, pakkudes kõigile pereliikmetele välja alternatiivse ravikuuri.
Lõpuks tühistas ülemkohus karistuse, tuvastades selle kohalviibimise kehtestamine ei vasta alaealiste õigustele ja huvidele.
Seetõttu lapsed neid ei saa sundida sugulastega suhtlemakuid just viimaseid tuleb analüüsida, et hinnata, kas on olemas nõuded, mis võimaldavad neil lastelastega terve ja tasakaalustatud suhte luua.
Milano kohus peab seetõttu kogu olukorra ümber hindama ja pöörama rohkem tähelepanu kahe alaealise õigustele.
