Iga vanem tahaks kasvatada vastupidavaid ja enesekindlaid lapsikuid harjutamise osas teab iga lapsevanem, kui palju võiks laps lasta end väljastpoolt mõjutada ja milline on tema õpetuste vähenenud mõju.
Seega seisab iga lapsevanem silmitsi olulise küsimusega: Kellel on teismelise enesehinnangule kõige suurem mõju?
See on arutelu, mis emotsionaalselt ja psühholoogiliselt kaasab emasid ja isasid, kuna vastus võib mõjutada peresiseseid haridus- ja suhtevalikuid. Hiljuti tehti uuring Florida Atlandi ülikool valgustada seda teemat, analüüsides vanemate ja sõprade rolli laste enesehinnangu kujunemisel õrnad noorukiea aastad.
Vanemate ja emade ülimuslikkus
Side vanematega, eriti emaga, mängib enesetaju kujundamisel otsustavat rolli alates lapsepõlvest, kuid eriti noorukieas. Tegelikult sel ajastul, mil sõpradel näib olevat domineeriv mõju, näitab Florida Atlandi ülikooli uuring, kuidas vaatamata eakaaslaste tähtsusele Olgu vanematel – ja eelkõige emadel – oluline roll noorte väärtustunde kujundamisel.
Uuring, mis avaldati ka Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni ajakirjas, rõhutas, et kuigi sõbrad on olulised, märgatavam mõju on just emadel. See pole üllatav, kui arvestada, et ema-lapse suhe on tihe esimene ja kõige intensiivsem emotsionaalne side et indiviid areneb.
Tingimusteta kiindumusest toetamiseni igapäevastes väljakutsetes – emas nähakse sageli noore inimese enesehinnangu alustala, mis annab kindla pinnase, millest saab kasvada turvatunne ja enesekindlus.
Loe ka: Kas teie laps vajab psühholoogilist tuge? Märgid selle mõistmiseks
Sõbrad: toetav roll, kuid mitte asendaja
Sõbrad need on noorukite kogemuse põhiaspekt, pakkudes a kuuluvustunne ja tugivõrgustik väljaspool pereüksust. Uuring näitas aga, et sõprussuhted ei saa asendada vanemate rolli edendada enesehinnangut.
Isegi kui noorukid veedavad palju aega eakaaslastega, võrdlevad märkmeid ja loovad suhteid, ei suuda see kompenseerida perekeskkonnas esinevaid puudujääke.
Sõbrad saavad pakkuda lohutust ja vastuvõtminekuid tugeva enesehinnangu loomiseks vajalik põhiline toetus ja julgustus peab pärinema kodust, kinnitades ergutava ja toetava perekeskkonna olulisust.
