kirjutas Victoria Parmas ajakirjas
Kodukiri , lisatud 26 veebruar 2010
Aastaaegade vaheldudes võivad elupuud aias oma värvi muuta. Olenevalt liigist ja sordist saavad kollastest talvel pronksjad või rohelistest kevadel pruunid. Mõni muutus on normaalne, mõni viitab kahjustusele.
kirjutas Helen Arak ajakirjas
Kodukiri , lisatud 26 veebruar 2010
Naistepäevane märts on viimaseid aegu, enne kui tänavune aasta isa Heinz Valk suveks oma taluelamisse läheb, kus üheksa lapselapsega möllata. Ei sega seal ei teler ega arvuti. Enne laseb aga lahkelt pilku heita oma avarasse linnaelamisse, kus on pisut järel ka kunagi kirglikult kogutud vanavara.
kirjutas Helge Alt ajakirjas
Kodukiri , lisatud 26 veebruar 2010
Köök on koht, kus tekib tavalisest rohkem mustust ja õhus hõljub rasvast auru. Samas on puhtus siin olulisem kui mõnes teises ruumis – head sööki tahaks ju nautida puhtas keskkonnas.
kirjutas Victoria Parmas ajakirjas
Kodukiri , lisatud 02 veebruar 2010
“No kas kõik need auguga kivid peavad just meie aias olema?” küsib Ants Mets oma abikaasalt. “Aga kas kõik maailma puud peavad ilmtingimata meie aias kasvama?” küsib Antsu abikaasa Liisu vastu. Nii need kaks saarlast juba aastaid sõbralikult kemplevad ning aed muudkui täieneb.
kirjutas Taivo Paeveer ajakirjas
Kodukiri , lisatud 05 jaanuar 2010
Mõnele oma haruldasemale taimele mõeldes tuleb meelde multifilm, kus boamadu teistele vastu puikles, et tema sabale harjutusi ei ole ja neid ei saa teha. Mõnikord vajame meie, aednikud, kah “harjutusi sabale” – väljakutset proovida midagi uut.
kirjutas Leina Neima ajakirjas
Kodukiri , lisatud 05 jaanuar 2010
Enamasti ootavad ammu kingitud hõbelusikad karpides aastakümneid, et nad kasutusele võetaks. Siin üks lihtne idee, kuidas neid tarvitada – mitte küll peolaua ehtena, vaid kauni laterna-tuulekella tegemiseks.
kirjutas Kodukiri ajakirjas
Kodukiri , lisatud 04 jaanuar 2010
“Kui Eestis on selliseid inimesi, pole vähimatki põhjust tuleviku pärast muret tunda,” ütles Evelin Ilves, meie konkursi patroon, kodude pilte vaadates. Nii sügava mulje jättis talle inimeste leidlikkus oma kodude ja aedade kujundamisel.
kirjutas Victoria Parmas ajakirjas
Kodukiri , lisatud 07 detsember 2009
Eesti maarahva seas sai jõulupuu tavaliseks 20. sajandil, mil puule pandi ehteks küünlad, punapõsksed õunad, suhkrutükid ja isegi vorstirõngad. Tänapäeval võib meie jõulupuude okstel näha aga eksootilisi linde ja miks mitte ka vanu fotosid.
kirjutas Eva Toome ajakirjas
Kodukiri , lisatud 02 detsember 2009
Ilusat puitlaudisega maja vaadates võiks arvata, et see on värskelt valminud. Petlik mulje puha – saja-aastane hoone sündis Koidula piiripunkti lähistel ja elas sealkandis pika elu, enne kui ta lahti võeti ja Tallinna lähedal uuesti püsti pandi.
kirjutas Geri Patarimai ajakirjas
Kodukiri , lisatud 02 detsember 2009
Jäigemast käsitööriidest saab teha ka küünlaümbriseid, mis valmivad kiiresti ja näevad päris efektsed välja.
kirjutas Eva Toome ajakirjas
Kodukiri , lisatud 27 oktoober 2009
“Leidsin internetist kujundaja, saime kokku ja andsin talle võtmed üle” – ka nii võib alata ühe ilusa kodu lugu. Kodu omanik ise sõitis kohe seejärel rahulikult kaheksaks kuuks tööle teisele poole maakera. Tuli tagasi ja leidis eest uue näoga kodu.
kirjutas Reet Martinson ajakirjas
Kodukiri , lisatud 30 oktoober 2009
Leia veidi aega meisterdamiseks ja anna armsale mälestusele uus ja huvitav ilme.
kirjutas Ille Grün-Ots ajakirjas
Kodukiri , lisatud 30 oktoober 2009
Tänavu jaanipäeval ootas Koidu ja Ilmar Topsi kodutrepil meeldiv tunnustus – peaminister Ansipi tänukiri kauni Eesti kodu loomise eest. Mastivimpel ka kenasti kõrval.
kirjutas Ene Vool ajakirjas
Kodukiri , lisatud 02 oktoober 2009
Maire Kask: “Minu eesmärk pole botaanikaaed, pigem omavahel sobivad taimerühmad. Mul on paljudele tuntud püsililli ja ilupõõsaid. Kevadel õitsevad tulbid, mille sibulaid ma üles ei võta. Vahel kogemata istutan neile miskit peale.”
kirjutas Leina Neima ajakirjas
Kodukiri , lisatud 02 oktoober 2009
Ainulaadsed mitmeotstarbelised pajalapid köögiseinal loovad hubast meeleolu, nendega sobib ka ahjusooja kooki peolauale kanda või neid hoopis kuumaalusena pruukida.
kirjutas Helge Alt ajakirjas
Kodukiri , lisatud 02 oktoober 2009
Kõigile meeldib käia puhtas saunas. Sauna puhtus ei tähenda vaid seda, mida näeme palja silmaga – oluline on ka mikroobiline puhtus. Selle hindamisel võib silm vägagi eksida. Niiske soe keskkond on ideaalne mikroorganismide paljunemiseks.